Kontaktandmed

SA TÜ Kliinikum Ühendlabor Kliinilise geneetika keskus


Tartu: L. Puusepa 2, 50406

Registaratuur/sekretär:

+372 731 9491

Fax:

+372 731 9484


Tsütogeneetika labor:
+372 731 9496


Molekulaardiagnostika labor:

+372 731 9489

 

Ainevahetushaigused/

vastsündinute skriiningu labor

+372 731 9485

Vaata kaarti

 

Tallinn: Hariduse 6, 10119

Registratuur:

+372 731 9170

Fax:

+372 6140 068

Arstide tuba:

+372 731 9172

Labor:

+372 731 9173

Mobiil:

+372 53319174

Vaata kaarti

Kromosoomid

 

Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1.-22. kromosoomipaar (autosoomid) on mehel ja naisel ühesugused, 23. paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest nii kujult kui suuruselt. Y kromosoom määrab mehe arengu. Vastavalt sellele, milline on sugurakkude kromosoomide kombinatsioon viljastumisel, sünnib kas poiss või tüdruk. Naistel on kaks X-kromosoomi, meestel on X ja Y. Kromosoomivalem ehk karüotüüp naise jaoks on 46,XX ja mehe jaoks 46,XY. Inimese normaalseks arenguks on kõik 46 kromosoomi ilmtingimata vajalikud.

 

 

 

 

Kromosoomide uurimine

 

Kromosoome saame uurida ainult paljunevates (mitootilistes) rakkudes, kus kromosoomid on maksimaalselt kokku pakitud ja valgusmikroskoobis nähtavad. Seetõttu on vajalik, et uuringuks võetud materjalis olevad rakud hakkaksid paljunema ja jaguneksid niikaua kuni on tekkinud piisav hulk mitootilisi rakke. Erinevate kudede puhul on rakkude kasvatamiseks kuluv aeg erinev. Nii võib kuluda selleks 2-14 päeva (veenivere korral 3 päeva, lootevee rakkude korral 12 päeva jne). Seejärel tehakse rakukultuurist mitmesuguste laboratoorsete protseduuride vahendusel kromosoomipreparaadid. 

 

 

 

 

Et kromosoomid oleksid valgusmikroskoobis nähtavad (suurendus 1000x), on nad vaja värvida. Preparaate värvitakse spetsiaalmeetodil nii, et kromosoomid muutuvad vöödilisteks. Meetodeid on mitmeid, kuid kõige sagedamini kasutatakse G-vöödistust. Edasine analüüs toimub mikroskoobi abil. Loetakse üle vähemalt kaheteistkümne raku kromosoomide arv ja analüüsitakse iga kromosoomi muster vöötide kaupa. Hindamine toimub rahvusvahelise tsütogeneetika nomenklatuuri järgi (ISCN 2016). Nende normide järgi süstematiseeritud kromosoomide kogumit nimetatakse karüotüübiks. Enamus tööst toimub küll mikroskoobis, kuid analüüsil on abiks ka spetsiaalne tarkvara, mida kasutatakse hindamise hõlbustamiseks ja dokumenteerimiseks. 
G-vöödistus on peamine meetod, mida tsütogeneetilisel analüüsil kasutatakse. See võimaldab täpselt identifitseerida iga kromosoomi ja üles leida kromosoomide nähtavad struktuurimuutused. Mida pikemad on kromosoomid, seda rohkem vööte neile värvimisel peale tuleb. Rahvusvaheliselt aktsepteeritud tase on 400-550 vööti karüotüübi kohta, mille puhul on võimalik diagnoosida muutusi, mis on suuremad kui 5Mb (5 miljonit DNA aluspaari). Väiksemaid muutusi tavalise tsütogeneetilise analüüsiga tuvastada pole võimalik. Samuti pole G-vöödistusega võimalik identifitseerida väikeste lisakromosoomide päritolu ning muutusi selliste kromosoomiosade vahel, millel on sarnane vöödistuse muster. Sellistel juhtudel kasutatakse muutuste tuvastamiseks FISH analüüsi või submikroskoopilist kromosoomianalüüsi.

 

           Normaalne naise karüotüüp 46,XX                                                                               Normaalne mehe karüotüüp 46,XY

 

Kromosoomhaigused ja nende tekkepõhjused

 

Kui rakud ei sisalda õiget arvu kromosoome, toob see reeglina kaasa tõsiseid tagajärgi juba loote arengus. Paljudel juhtudel loode hukkub enne sündi ja rasedus katkeb iseeneslikult spontaanse abordina. Juhul kui seda ei juhtu, sünnib kromosoomihaigusega laps. Haiguse kliiniline pilt kujuneb välja vastavalt sellele, milline kromosoom või selle osa on üle või puudu. Haigused on reeglina diagnoositavad kohe peale sündi, kuid mitte ravitavad. Enamasti on kõik haiged sügava vaimse ja füüsilise puudega.

Kõige sagedamini on kromosoomihaigused tingitud kromosoomide arvu muutusest, mille algpõhjuseks on vanemate sugurakkudes kromosoomide lahknemisel tekkinud viga. Sellisel juhul ei sisalda kas isa või ema sugurakk õiget arvu kromosoome ja viljastumisel tekib ebaõige kromosoomide arvuga loode. Enamasti on tegemist ühe liigse kromosoomiga lisaks 46-le. Sellisel juhul on kõikides keharakkudes 47 kromosoomi. Sellist anomaaliat nimetatakse trisoomiaks. Vastavalt sellele, millises kromosoomipaaris on liigne kromosoom, eristatakse erinevaid haigusi ehk sündroome, mida nimetatakse neid esmakordselt kirjeldanud arsti nime järgi. 

Kromosoomide arvu ja struktuuri muutuste peamiseks põhjuseks on vanemate sugurakkudes tekkinud viga: kas isa (spermatosoid) või ema sugurakk (munarakk) ei sisalda õiget arvu kromosoome.  Selle põhjusteks võivad olla mitmesugused väliskeskkonna kahjulikud tegurid: röntgenkiirgus, ravimid, tarbekeemia, alkohol jms. Üks juba kaua aega hästituntud põhjus on ema vanus. Risk saada kromosoomihaigusega last suureneb koos ema vanusega. Selle põhjuseks on munarakkude vananemine, sest kõik munarakud on vastsündinud tüdruku munasarjades juba olemas, viljastumine aga toimub 15-50 aastat hiljem. Kui näiteks 20-aasta vanusel naisel on  risk Downi sündroomiga lapse sünniks 1:2500, siis 37-aastasel on risk 1:100 (1%), 40-aastasel juba 1:50 (2%) ja 45-aastasel 1:20 (5%). Siiski ligikaudu 2/3 Down'i sündroomiga lastest sünnib noortel emadel ja enamikul juhtudel ei ole võimalik põhjust selgitada. Isa vanusest trisoomiad ei sõltu.

Infot hetkel Eestis pakutavate võimaluste kohta kromosoomhaiguste avastamiseks enne sündi saab siit.

 

  • Autosoomide arvu muutused 

Downi sündroom

Downi sündroom (trisoomia 21) on kõige sagedamini sünnini jõudev trisoomia. Sellise kromosoomide arvuanomaaliaga lapsi sünnib umbes 1:600-1:1000 sünni kohta. Haiguse põhjustab üks üleliigne 21. kromosoom. Haiged on omapärase näoga ja enamasti juba sünnil äratuntavad. Mitmete füüsiliste arenguhäirete (kaasasündinud südamerikked jm) kõrval esineb alati tugev vaimne alaareng. Tänapäeval võivad Downi-sündroomiga haiged elada ~40 aastat.

Loe lisaks

 

 

Edwardsi sündroom

Edwardsi sündroom (trisoomia 18), sagedus 1:3500 vastsündinu kohta. Edwardsi sündroom on seotud raskete hulgiväärarengutega ja sellised lapsed ei ela reeglina kauem kui mõned kuud.

 

 

Patau sündroom

Patau sündroom (trisoomia 13), sagedus 1:5000 vastsündinu kohta. Ka Patau sündroom on seotud raskete hulgiväärarengutega ja sellised lapsed ei ela reeglina kauem kui mõned kuud.

 

 

 

  • Sugukromosoomide arvu muutused

X ja Y-kromosoomide arvu muutus ei põhjusta suuri kõrvalekaldeid vaimses ja füüsilises arengus. Peamiseks probleemiks nende puhul on lastetus. 

Turneri sündroom

Turneri sündroom on kromosoomhaigus, mille puhul tütarlapsel puudub üks sugukromosoom. Selle haiguse esinemissageduseks on 1:2500 tütarlapse sünni kohta. Põhilised probleemid algavad puberteedis, kui laps on kaaslastest oluliselt lühem ning ei arene sekundaarsed sugutunnused (puudub rindade kasv, karvakasv). Õigeaegse diagnoosiga on võimalik neid sümptoome ravida.

 

 

 

XXX sündroom

Üks liigne X-kromosoom naisel (karüotüüp 47,XXX). Sagedus on 1:1000. Enamik neist on normaalsed naised, ainult vähestel esineb viljakuse häireid ja intelligentsi langust.

 

Klinefelteri sündroom

Üks liigne X-kromosoom mehel (karüotüüp 47,XXY). Sagedus on 1:700 vastsündinud poisslapse kohta. Sellised mehed on viljatud ja paljudel juhtudel on nende kehaehitus naiselikku tüüpi, ligikaudu 1/3 juhtudel esineb rindade areng (günekomastia).

 

 

XYY sündroom

Mehel on kaks Y-kromosoomi (karüotüüp 47,XYY). Sagedus 1:700. Enamik on välimuselt täiesti normaalsed mehed, normaalse viljakusega. Mõnedel neist võib siiski esineda käitumisprobleeme kuni puberteedini, nad võivad olla agressiivsed ja hüperaktiivsed.