Hingamisteede infektsioonide eest on võimalik end vaktsiinidega kaitsta (21.10.2026)

Sügis-talvise perioodiga suureneb nii viirushaiguste levik kui neisse haigestumine. Kliinikumi infektsioonhaiguste arstid soovitavad end kaitsta haiguste vastu vaktsineerides. Sealjuures on uuendatud nii vaktsiinide koostist kui ka laiendatud tasuta vaktsineerimise võimalusi.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel uuendati 2026/2027 aasta gripivaktsiini kõiki kolme komponenti ning gripivaktsiini koostise valikul on arvesse on võetud ka eelmisel hooajal ringelnud A(H3N2) K alamklaadi – viirust, mis levis eelmisel hooajal kiiresti ja muutus paljudes piirkondades domineerivaks. Uued gripivaktsiinid jõuavad Eestis kolmes etapis. Ligi pool Eesti gripivaktsiinide kogusest saabub oktoobri lõpus, järgmine partii novembris ning kolmas jaanuari alguses.

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse juht dr Piret Mitt soovitab alustada vaktsineerimisega niipea kui võimalik ja seda eriti riskirühma kuuluvatel inimestel. „Hea uudis on, et sellest sügisest saavad tasuta gripivaktsiini senisest rohkem inimesi. Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ettepaneku alusel laieneb gripi riskirühmade loetelu täiskasvanutele, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk gripi raskeks kuluks ja tüsistusteks. Varasemalt kuulusid gripi riskirühma lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat alaealised, kellel on suurem risk grippi raskelt haigestuda, lapseootel naised, üle 60-aastased inimesed ning hoolekandeteenusel viibivad inimesed. Tänavu lisanduvad riskirühma ka täiskasvanud, kellel on kaasuvad haigused või terviseseisundid, mis suurendavad raskelt haigestumise riski. Riskirühma kuulumist saab kontrollida Terviseportaalis ning sellekohast infot annavad ka tervishoiutöötajad,“ selgitas dr Mitt.

Ta rõhutas, et gripiviirus ei ohusta ainult välja toodud riskirühmi ning haigestuda võivad kõik inimesed sõltumata nende vanusest. „Kui tugeva tervisega inimesed võivad põdeda haigust ilma suuremate komplikatsioonideta, siis on hulk inimesi, kelle seisund võib grippi haigestumise tõttu sedavõrd raskeks muutuda, et nad vajavad haiglaravi, kannatavad hiljem tüsistuste käes ning paraku esineb igal aastal ka gripist tingitud surmajuhtumeid. Seepärast ongi oluline kaitsta end vaktsineerides, et mitte haigestuda ja levitada viirust teistele. Ülemiste hingamisteede viirused levivad hästi lähikontaktide kaudu sügis-talvisel perioodil rohkem siseruumides viibimisel,“ osundas infektsioonikontrolli teenistuse juht.

Sel hooajal on kasutusel nii süstitavad gripivaktsiinid kui ka lastele ja noorukitele mõeldud ninasprei Fluenz, mis on Kliinikumis juba olemas. Vanemaealistele on täiendava võimalusena tasulisena kättesaadav ka suurema antigeenisisaldusega vaktsiin.

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arsti dr Karmen Jaaniso sõnul mõeldakse sageli vaktsineerimisest rääkides gripile ja teistele viirushaigustele. Kuid vaktsiinidega saab kaitsta end ka bakterite põhjustatud haiguste eest. „Üheks neist on pneumokokk-nakkus, mille riskirühmade loetelu on samuti uuendatud. Tervisekassa hüvitab nüüd täiskasvanute puhul lisaks immuunpuudulikkusega patsientide vaktsineerimisele ka mitmete krooniliste kopsuhaigustega patsientide vaktsineerimise. Viirustest ei saa jätta tähelepanuta ka RSV ehk respiratoor-süntsütiaalviirust, mis võib kulgeda keeruliselt alla kuue kuu vanustel lastel, eakatel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel. RSV-le on iseloomulikud kõrge palavik, köha, nohu ja neelupõletik ning raskematel juhtudel võib haiguse põdejal tekkida bronhioliit või kopsupõletik. Ka selle haiguse vastu on võimalik end vaktsineerida ning kindlasti peaksid seda tegema riskirühmadesse kuuluvad inimesed vanuses 18-74 eluaastat ning kõik inimesed alates 75. eluaastast. Samuti soovitame RSV vastu vaktsineerimist rasedatele 28.-34. rasedusnädalal. Vaktsineerimine aitab kaitsta imikut tema esimestel elukuudel, kuna antikehad kanduvad platsenta kaudu lootele,“ rääkis dr Jaaniso.

Ka COVID-19 vaktsiini on uuendatud

2026. aasta sügisel kasutatakse COVID-19 vastu Comirnaty XFG vaktsiini. Tasuta COVID-19 vastu vaktsineerimine on ette nähtud eelkõige inimestele, kellel on suurem risk haiguse raske kulu tekkeks. Siia kuuluvad 60-aastased ja vanemad inimesed, rasedad, hoolekandeteenuste saajad ning terviseseisundi tõttu riskirühma kuuluvad inimesed. Samuti võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tervishoiuasutuste ja hoolekandeasutuste töötajatele.

Terviseseisundi tõttu võivad riskirühma kuuluda näiteks südame-veresoonkonna- ja onkoloogiliste haigustega patsiendid, diabeetikud, krooniliste kopsuhaigustega inimesed, rasvunud inimesed ning reumatoidartriidi, neerupuudulikkuse, raske kroonilise maksahaiguse või dementsusega inimesed.

Vaktsiinide saabudes on Tartu Ülikooli Kliinikumis võimalik end vaktsineerida nii Kliinikumi peamajas kui ka Kvartali ostukeskuses. Kliinikumi peamajas aadressil L. Puusepa 8 saab vaktsineerida kabinetis 15 esmaspäevast reedeni kell 9–15. Alates 1. novembrist on vastuvõtuajad esmaspäevast reedeni kell 8–15. Vajalik on eelregistreerimine Terviseportaalis või telefonil 731 9100.

Aega broneerimata on võimalik end vaktsineerida Kliinikumi Kvartali kabinetis esmaspäevast reedeni kell 17–19 ning novembrikuus ka laupäeviti kell 12–15.

Lisainfo
Dr Piret Mitt, infektsioonikontrolli teenistuse juht
Piret.Mitt@kliinikum.ee