Kas Sina oleksid valmis päästma kellegi elu? (10.10.2025)
11. oktoobril tähistatakse Euroopa doonorluse päeva, mille raames kutsuvad Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum inimesi üles loovutama midagi, mida ise enam ei vajata. Sellise otsuse on tänaseks teinud üle 58 tuhande eestimaalase ning hetkel on Kliinikumis uut elukiirt ootamas 83 inimest.
„Elundite loovutamine on hindamatu väärtusega tegu, mis annab lootuse ja tuleviku inimestele, kelle elutee on katkemas mõne ootamatu haiguse või õnnetuse tagajärjel. Hetkel on ülikoolihaiglas uue elundi ja elu ootuses 83 patsienti ning tänaseks on terviseportaalis tahteavalduse täitnud üle 58 tuhande inimese. Me täname kõiki neid inimesi, kes on selle otsuse teinud ja kutsume kõiki teisi samuti üles tegema elupäästvaid kingitusi,“ ütles Tervisekassa terviseedenduse portfellijuht Liis Kruus.
Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul ei eksisteeri siiani raske elundipuudulikkuse korral inimpäritolu elundite siirdamisele paremat alternatiivi. „Seepärast on doonorluse päeval väga oluline tunnustada kõiki, tänu kellele on doonorelunditega päästetud paljude inimeste elusid. Ja olgugi, et maailmas tehakse aastas üle 170 000 elundisiirdamise, jääb paljudele patsienditele see siiski veel vaid unistuseks. Euroopas sureb iga päev keskmiselt 19–20 inimest, kelle elu oleks võinud jätkuda, kui vajalikul hetkel oleks olnud võimalik siirata doonorelund. Sealjuures näeme, et doonorelundite nappuse kõige olulisem põhjus on inimeste teadmatus ning sellest lähtuvad ekslikud eelarvamused ja tõekspidamised,“ ütles Pall.
Elundidoonorluse väärikas ajalugu
Esimesed dokumenteeritud andmed inimkudede siirdamisest pärinevad juba 2. sajandist eKr, mil Indias kasutati nina rekonstrueerimiseks patsiendi enda nahka. Sealjuures jäi sajandite vältel mõistatuseks, miks olid edukad vaid need operatsioonid, kus kasutati inimese enda nahka, kuid samas teise inimese nahaga tehtud siirdamised ebaõnnestusid. Oluliste edusammudeni doonorkudede kasutamisel jõuti 19. sajandi lõpuaastatel. 1912. aastal võitis prantsuse kirurg Alexis Carrel Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna oma töö eest kudede siirdamiskirurgia arendamisel ning samast ajast on teada ka esimesed katsetused elundite siirdamiseks inimeselt inimesele.
Esimese õnnestunud elundisiirdamiseni jõuti siiski alles pool sajandit hiljem, mil 1954. aastal teostati Ameerikas edukas neerusiirdamine. Sellest ajast tänaseni on raku- ja koetehnoloogia tormiliselt edasi arenenud ning patsientide ravivõimalused järjest avardunud. Meditsiini kiire arengu kõrval on elundisiirdamise puhul jäänud tänaseni kõige olulisemaks faktoriks teine inimene ehk elupäästvad siirdamised on võimalikud ainult läbi inimeste heasoovlikkuse ja abivalmiduse, mis viivad otsuseni olla elundidoonor.
Eesti koe- ja elundisiirdamiste ajalugu ulatub tagasi eelmise sajandi 60. aastatesse. 1960. aastal loodi prof Artur Linkbergi initsiatiivil Tartu Maarjamõisa haiglasse Eesti esimene koepank. Eesti esimene elundisiirdamine tehti Tartus 1968. aasta detsembris, mil patsiendile siirati surnud doonorilt eemaldatud neer. Kui erinevate rakkude ja kudede siirdamine on nüüdseks igapäevane ravimeetod paljudes raviasutustes, siis elundisiirdamisi tehakse Eestis ainult Tartu Ülikooli Kliinikumis. Läbi aastate on Kliinikumis toimunud 1726 neeru-, maksa-, kõhunäärme- või kopsusiirdamist. Täna on ülikoolihaiglas uue elundi ootel 83 patsienti.
Euroopa rakkude, kudede ja elundite doonorluse ning siirdamise päeva tähistamise eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu sellele valdkonnale, tõsta elanikkonna teadlikkust ja austada ning tänada kõiki doonoreid ning nende lähedasi. Ühtlasi on see päev pühendatud ka kõigile tervishoiutöötajatele, kes sellel alal töötavad. Päeva eestvedajaks on igal aastal erinev Euroopa Liidu liikmesriik, tänavu on võõrustajaks Kreeka ja päeva moto on „Organ donation, more life. United in purpose. Stronger together“. „On äärmiselt oluline, et info doonorlusest ning selle meditsiinilistest, eetilistest ja õiguslikest aspektidest jõuaks iga inimeseni, et sellele mõeldaks ja sellest oma lähedastega räägitaks,“ sõnas Virge Pall.
Eestis on elundidoonorluse elektroonilise tahteavalduse täitmine lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha terviseportaalis www.terviseportaal.ee. Menüüst tuleb valida tahteavaldused, märkida oma otsus ja kinnitada see digiallkirjaga. Allkirjastatud tahteavaldust saab terviseportaalis alati muuta.