Kas tinnitust on võimalik ravida? (04.02.2026)

Tinnitus on heli, mida kuuldakse aeg-ajalt või pidevalt kõrvades või peas ilma ühegi välise helistiimulita. See heli võib olla kas madala, keskmise või kõrge helisagedusega üksikheli, nagu näiteks vilin, kohin, undamine, või omakorda helide kogum. Ligikaudu 30% inimestest kogeb elus mingil hetkel tinnitust, sealhulgas umbes 10% elanikkonnast elab pideva tinnitusega.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõud dr Pääsu Teder´i sõnul põhjustab tinnitust enamasti sisekõrvas paikneva teo karvarakkude kahjustus. „Kõige sagedamini tekib see kahjustus kas tugeva müraga kokkupuute tagajärjel või aja jooksul sisekõrvas toimuva kulumise tõttu, mis on omane vanaduskuulmisnõrkusele. Tinnitust esineb rohkem inimestel, kellel on kuulmislangus või muud kõrvahaigused, kuid on oluline rõhutada, et see võib tekkida ka täiesti tervel inimesel, kellel pole kõrvadega seotud tervisemuresid ning kelle kuulmine on korras. Kuulmislanguse korral võib tinnitus olla üheks sümptomiks, kuid mitte alati,“ selgitas dr Teder.

Olgugi, et tinnituse täpsed tekkepõhjused pole teada, võivad põhjusteks olla väliskõrva probleemid, nagu liigse kõrvavaigu kogunemine, kuulmekile vigastus, samuti keskkõrva häired, näiteks kuulmetõrve probleemid või kuulmeluukeste liikumatus. „Sisekõrva tasandil võivad rolli mängida mürakahjustus, juba mainitud vanaduskuulmisnõrkus ja muud sisekõrvahaigused nagu näiteks Ménière’i tõbi. Lisaks võib tinnitust esile kutsuda teatud ravimite kasutamine ja süsteemsed haigused, nagu näiteks kõrge või madal vererõhk, aneemia, kilpnäärme- ja veresoonkonnahaigused, ning pea- ja kaelatraumad või lihaspinged kaela- ja õlavöötme piirkonnas. Müraga kokkupuutuvad ametid, näiteks muusikud või tööstusmüra keskel töötavad inimesed, võivad kuuluda riskirühma mürakahjustuse mõju tõttu,“ kirjeldas dr Pääsu Teder.

Tinnituse diagnoosimiseks viiakse läbi kuulmisuuringud ning vajadusel ka täpsustavad lisauuringud. Tinnituse jaoks puudub ravim, mis selle täielikult ära võtaks, kuid enamikul juhtudel saab inimese enesetunnet ja elukvaliteeti oluliselt parandada. „Mõnikord kaob tinnitus siis, kui selle on põhjustanud välis- või keskkõrvahaigus, mis paraneb ravimise järgselt. Kuid kui kõrvades on tekkinud püsiv kahjustus või tinnitusel ei ole selget seost kõrvahaigusega, võib see jääda püsivaks,“ lausus otorinolarüngoloog.

Ta lisas, et kuivõrd tinnitus tuleb kõige tugevamalt esile vaikuses, on oluline kasutada taustahelisid – näiteks loodushääli, nagu merekohin või linnulaul. „Taustahelid aitavad suunata tähelepanu tinnituselt eemale ja soodustavad sellega harjumist. Nende kuulamiseks saab kasutada nutitelefoni rakendusi või une ajal padjamonitore ja valge müra masinaid. Mürarohkes kohas olles tuleks aga kasutada kuulmiskaitset, näiteks kõrvatroppe või -klappe, ning teha vaikuseminuteid, et kõrvad saaksid mürast puhata. Viimast tuleks teha ka siis, kui kuulatakse muusikat kõrvaklappidest,“ rääkis dr Teder.

Oluline roll on ka stressi vähendamisel ning lõdvestumis- ja toimetulekuoskuste õppimisel, sest psühholoogiline pinge ja väsimus võivad tinnitust ja selle häirivust süvendada. Tinnituse ravi eesmärk on toetada aju loomulikku harjumist selle heliga ning vähendada negatiivset mõju igapäevaelule – paljud inimesed kogevad aja jooksul seda, kuidas tinnitus muutub vähem märgatavaks. Lisaks võib õppida lõdvestumise ja stressi kontrollimise tehnikaid ning oluline oleks hoiduda üleväsimusest. Kui tinnitusega kaasneb kuulmislangus, on kõige tõhusamaks abivahendiks kuuldeaparaat.

Dr Pääsu Teder´i sõnul tuleks tinnituse korral arsti juurde pöörduda, eriti juhul, kui tegu on pulsseeriva ehk südamerütmis kõikuva heliga. „Esmane kontakt võiks olla perearst või kõrva-nina-kurguarst, kes saab teha vajalikud kuulmisuuringud ning suunata täiendavatele uuringutele. Samuti saab spetsialist anda nõu, kuidas tinnitusega paremini toime tulla ning vajadusel kaasatakse audioloog. Tartu Ülikooli Kliinikumis viiakse kuulmisuuringuid läbi kõrvakliinikus.

Kliinikumi Leht