Kevadine õietolmu hooaeg toob taas esile allergiasümptomid (04.05.2026)

Kevadest sügiseni ringleb Eesti õhus suur hulk allergeene, mis võivad tundlikel inimestel esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Levinumateks sümptomiteks on nohu, ninakinnisus, korduv aevastamine, silmade sügelus ja vesistamine, silma sidekesta põletik ning nahalööve. 

Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku vanemarst-õppejõu, sisearst-allergoloogi dr Mare Pauklini sõnul on kevadiste vaevuste peamiseks põhjustajaks õietolm, mille kogus õhus sõltub suurel määral ilmastikuoludest. Isegi üksikud soojad ja kuivad päevad võivad põhjustada õietolmu kontsentratsiooni järsu tõusu. „Hooajaline allergia avaldub eri aegadel sõltuvalt sellest, millised taimed parasjagu õitsevad. Varakevadel ja varasuvel tekitavad allergiat eeskätt varaõitsvad puud, sealhulgas kask, lepp ja sarapuu. Suvekuudel muutuvad peamiseks ärritajaks heintaimed, mida esindab eriti tugeva allergeenina timut. Sügise saabudes hakkavad õhus levima rohttaimede allergeenid, millest tugevamaid reaktsioone annab puju,“ selgitas dr Pauklin. 

Allergikud tunnetavad sageli õhus esimeste õietolmuterade kohalolu ning oskavad varasemate kogemuste põhjal aimata, millal sümptomid võivad alata. Seetõttu on soovitatav ravimite kasutamine aegsasti läbi mõelda ja need enne hooaja algust valmis seada. „Hooajalise allergia ravi põhineb eelkõige allergiaravimitel, mis aitavad leevendada nina- ja silmakaebusi ning nahareaktsioone. Ninakinnisuse korral on ka tõhusad lokaalsed hormoonspreid, mida nina limaskestale pihustada,“ lausus dr Pauklin. Algava allergia puhul on oluline ravi õigeaegne alustamine, vähendades seeläbi sümptomite hulka ning pidurdada seisundi halvenemist.

Lisaks ravimitele saab enesetunnet parandada igapäevaste teadlike valikutega. Allergiasümptomite süvenemist aitab vältida kokkupuute vähendamine allergeenidega, mis tähendab võimalusel siseruumides püsimist päevadel, mil õietolmu hulk õhus on väga kõrge. „Pärast väljas viibimist on soovitatav vahetada riided ning pesta nägu ja käsi, et eemaldada kinnitunud õietolm nahalt või riietelt. Ka nina loputamine soolalahusega aitab hingamisteid puhastada,“ selgitas sisearst-allergoloog. Siseruumides võib kasutada õietolmu vastu kaitsevaid maske ning hoida aknad suletuna, eriti perioodidel, mil õietolmu lendleb intensiivselt. Autos on mõistlik kasutada kliimaseadet ja vältida akende avamist.

Õietolmuallergikutel võivad ilmneda ka reaktsioonid teatud puu- ja köögiviljade suhtes. Seda põhjustab ristreaktsioon, mille korral immuunsüsteem tõlgendab toiduaines sisalduvaid valke ekslikult sarnasena õietolmuga ja reageerib nendele. „Allergia ravis kasutatakse allergia immuunravi, mis tähendab sisuliselt immuunsüsteemi ümberõpetamist. Immuunravi eesmärk on kujundada organismis tolerantsus konkreetse allergeeni, näiteks heintaimede või varaõitsvate puude õietolmu suhtes. Lisaks on ravi tõhus tolmulesta- ja putukamürgi allergia puhul,“ rääkis dr Pauklin. Raviprotsess seisneb allergeeni manustamises väikeste koguste kaupa mitme aasta jooksul, kuni organism õpib seda taluma ja reaktsioonid vähenevad. 

Allergia diagnoosimisel võetakse arvesse nii nahatorke testide kui ka patsiendi kaebusi. „Nahatorketestid ja vereseerumi antikehade määramine aitavad selgitada, millisele allergeenile organism reageerib, kuid lõpliku otsuse teeb arst, hinnates kokku nii sümptomeid kui ka testitulemusi. Kui test viitab küll allergiale, ent inimesel kaebusi ei esine, ei ole põhjust diagnoosi kinnitada,“ selgitas dr Pauklin. Allergia immuunravi tehakse juhul, kui nahatorketestide ja/või vereseerumi antikehad on olemas. Immuunravi on pikaajaline protsess, mis võib kesta kolm kuni viis aastat ning mis on soovituslik patsientidele, kelle allergiat ei saada tavaraviga, nagu allergiatablettide või ninasisese hormoonspreiga, kontrolli alla. 

Hooajaliste taimede tolmlemist ning õietolmu hulka õhus on võimalik jälgida Eesti Allergialiidu kodulehelt, mis aitab allergikutel oma igapäevaseid tegevusi paremini planeerida ja ärritajate eest tõhusamalt hoiduda. Lisainfot allergia immuunravi kohta leiab SIIT.

Kliinikumi Leht