Kliinikum arendas uue patoloogia infosüsteemi, mis aitab optimeerida töövoogusid ja tagada kvaliteeti (03.07.2025)

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Nortali arendus- ja koostöö tulemusel valmis patoloogia infosüsteem, mis liideti olemasoleva infosüsteemiga eLabor ning on esimene omataoline lahendus Eestis. 3. aprillil 2025 kasutusele võetud uus patoloogia moodul võimaldab tellimisprotsessi ja labori siseste töövoogude tõhusamat korraldamist, uuringuandmete paremat kättesaadavust ning uuringumaterjalide käsitluse kvaliteedi senisest täpsemat jälgimist.

Kliinikumi patoloogiateenistus tegeleb igapäevaselt haiguste ja seisundite täpse diagnoosimisega organite, kudede ja rakuproovide visuaalse uurimise teel. Patoloogia on pidevalt kasvava töömahuga valdkond, mistõttu alustati 2020. aastal arendustööga, mille eesmärgiks töös tuge pakkuv infosüsteem. Kliinikumi patoloogiateenistuse juhi dr Margus Reimanni sõnul võimaldab programmi kasutusele võtmine optimeerida töövoogu, vähendada inimlikest eksimustest tekkivaid vigu ja parandada töökvaliteeti. „Nüüd on patoloogiateenistusel võimalik tõhusamalt hallata kogu uuringuprotsessi alates patsiendilt materjali kogumisest kuni uuringuvastuste väljastamise ja arhiveerimiseni. Automatiseeritud töövood, näiteks koekassettide ja preparaadiklaaside automaatne printimine, vähendavad käsitööd, säästes töötajate aega ning vähendades vigade riski,“ selgitas dr Reimann, lisades, et nüüd saab täpselt jälgida, milline töötaja millal ja kuidas uuringumaterjalidega tegeles.

Uue infosüsteemi arendamine oli mahukas projekt, mis muudab igapäevast töökorraldust viies haiglas – lisaks Kliinikumile on süsteem kasutusel Põlva, Valga, Lõuna-Eesti ja Viljandi haiglas. Patoloogiateenistuse juhi sõnul tuli arvestada eripäraste töövoogudega, näiteks endoskoopia ja operatsioonide korraldusega ning tagada, et kõik seotud haiglad ja töötajad oleksid muudatuseks valmis. „Välja arendatud tellimuste süsteem on nüüd paindlikum ja tõhusam, säästes arstide ja teiste töötajate tööaega, kuna mitme haigla eraldiseisvaid kontosid pole enam vaja kasutada. Samuti on nüüd ühe vastuse alla koondatud ühendlabori, geneetika ja patoloogia uuringute tulemused, mis teeb andmete vaatamise mugavamaks,“ lisas dr Reimann.

Samuti tähistab uus infosüsteem esimest olulist sammu patoloogia tööprotsesside digitaliseerimise suunas – see võimaldab esitada tellimusi digitaalselt ning toetab laborisisest töövoogu, sealhulgas uuringuprotsessi reaalajas jälgimist ja dokumenteerimist. „Patoloogialabori infosüsteem on ka oluline kvaliteedi tagamise tööriist, mis jälgib ja salvestab patsiendi uuringumaterjali kogu kokkupuute patoloogialaboriga. Tagab, et kõik protsessid, alates proovi võtmist kuni tulemuste edastamiseni, on dokumenteeritud ja kergesti jälgitavad,“ selgitas dr Reimann. 

Kliinikumi informaatikateenistuse suurprojektide projektijuht Meelika Kuningas lisas, et kuna patoloogia uuringud on väga olulised vähiravis, aga nende teostamine kestab pikaajaliselt, siis nüüd on absoluutselt iga etapp infosüsteemis fikseeritud. „Patoloogiateenistus saab jälgida, kus on kitsaskohad, kus saab protsessi kiirendada ning haiglal on täpne ülevaade, millises töö etapis uuringu materjal asub, kaua on see töös olnud ja määratleda, kaua vastuse jõudmiseni veel aega läheb,” rääkis Kuningas. Antud infosüsteem aitab hallata ja jälgida väga suures mahus uuringumaterjale – ainuüksi kulus 2024. aastal pikaajalisele arhiveerimisele ligikaudu 110 000 parafiinplokki ning ligi 203 000 histoloogilist ja tsütoloogilist mikropreparaati (preparaadiklaasi).

Patoloogia infosüsteemil on suur mõju ka keskkonnale. „Üks eesmärkidest selle mastaapse projekti juures oli muuta patoloogiateenistus paberivabaks. Tänu uuele süsteemile loobusime pabersaatekirjadest, sealhulgas operatsiooni kiiruuringu saatekirjadest. Sellega hoiame igal aastal kokku ligikaudu 31 600 paberilehte,” selgitas patoloogiateenistuse juht. Patoloogiamooduli analüüs ja arendus said alguse 2020. aasta juunis ning uus lahendus võeti kasutusele 3. aprillil 2025, mõjutades laialdaselt erinevaid osapooli – tellijaid, materjalivõtjaid, laboritöötajaid, patoloogiateenistust, aruandlust ja kasutajatuge.

Lisaks eeldas suuremahuline projekt detailset töökorralduse ümbermõtestamist ja ressursiplaneerimist, milleks viidi läbi infotunde ja kasutajate koolitusi. Tagasiside patoloogia süsteemile on seni olnud positiivne ning arendus puudutas patoloogiateenistuse histoloogia, tsütoloogia, günekotsütoloogia ja konsultatsioonide tellimist. Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiateenistus on Eestis ainus, kus tehakse perinataalpatoloogiat, samuti kopsu- ja neerutransplantaatide patoloogiat ning skeletilihashaiguste ja neeruhaiguste patoloogiat.

Projekti õnnestumiseks tagas IT:   

• 30 uut arvutitöökohta
• 12 uue etiketikleepsude, koekassettide ja preparaadiklaaside printeri liidestamise
• 110 uut vöötkoodilugejat
• 51 virtuaalse printeri ja 3 immuunohistokeemia seadme liidestamise
• 45h koolitusi tellijatele
• 2 kuud patoloogia töötajate koolitusi
• üle 1000 tööülesande
• üle 200 testtellimuse
• 288 koosolekut
• 20 000 arendustundi