Kliinikum avas Raja Keskuses tunnetustoa patsientide emotsionaalse heaolu toetamiseks (09.04.2026)

Aasta algusest toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ambulatoorsed vastuvõtud uues Raja Keskuses aadressil Raja 33. Uute ruumide hulka kuulub ka spetsiaalselt loodud tunnetustuba, mis pakub patsientidele turvalist ja struktureeritud keskkonda emotsionaalse tasakaalu toetamiseks ning kontakti loomiseks tervishoiutöötajatega.

Tunnetustuba, mida rahvusvaheliselt tuntakse ka sensoorse või rahunemistoana, on eraldi ruum, mis aitab eelkõige lastel ja noorukitel ärevuse, pingete või emotsionaalse ülekoormuse korral rahuneda ja meeli tasakaalustada. Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õendusjuhi Kersti Treiali sõnul võimaldab ruum kasutada erinevaid sensoorseid stiimuleid, nagu valgus, puudutus ja heli, mille abil õpitakse mõistma ja juhtima oma kehalisi ja emotsionaalseid reaktsioone. „Valminud tunnetusruum on eriti oluline psüühikahäiretega patsientide toetamisel, aidates vähendada ärevust ja parandada keskendumis- ning toimetulekuoskusi,“ sõnas Treial.

Tema sõnul on tunnetustuba olnud kaua oodatud ning täidab olulist rolli kontaktisuhte loomisel nooremate patsientidega. „Lapsed on väga erinevad ja meie patsientide probleemid on muutunud keerukamaks. Aeg-ajalt vajame ruumi, mis ei oleks klassikaline vastuvõturuum, vaid pakuks mängulisemaid võimalusi,“ selgitas Treial, kelle sõnul aitab sensoorne keskkond lapsel vaimse tervise õega loomulikumalt ja paremini kontakti saada. „Kui laps saab oma kätega erinevaid esemeid katsuda või mudida, avab see teda vestluseks ja lubab õel paremini hinnata tema enesetunnet ja reaktsioone. Ka keskkond ise, näiteks kallistustool, valgusefektid või käelised vahendid, loob turvalise aluse arutelu alustamiseks,“ kirjeldas Treial.

Lisaks aitab tunnetustuba hinnata lapse käelisi oskusi, julgust ja uudishimu, mis on oluline eriti kooliealiste või autismispektrihäirega laste puhul. „Me ei lähtu vanusest, vaid sellest, kas laps just sel hetkel vajab teistsugust keskkonda. Tuba kasutatakse vastavalt vajadusele,“ selgitas laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õendusjuht. Tema sõnul oleks vajadus taolise ruumi järele ka statsionaarsetel patsientidel kõrvalmajas aadressil Raja 31. „Sarnaste lahenduste kasutamine oleks kasulik ka haiglaravil olevate patsientide jaoks ja seda mitte ainult psühhiaatriakliinikus,“ rääkis Treial. 

Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õde Kadri Kripson lisas, et uude tunnetusruumi saavad tulla kõik psühhiaatriakliinikus abi vajavad lapsed ja noorukid – alates ärevushäiretega ja autismispektri häirega lastest kuni ADHD diagnoosiga või ennast kahjustava käitumisega noorukiteni. „Spekter on lai. Kui teame, et patsient vajab keskkonna vahetust või rahulikumat ruumi, teeme vastuvõtu siin,“ sõnas Kripson, lisades, et tunnetustuba tõstab kindlasti teenuse kvaliteeti ja parandab kontakti loomist.

Tunnetustoa kasutamine võimaldab tema sõnul luua avatud ja usaldusliku õhkkonna just nende lastega, kellega kontakt tekib aeglasemalt. Ruumis kasutatakse mitmesuguseid vahendeid – helikellasid, tekstuurseid esemeid, valgusprojektorit, aga ka väikest telki. „Väiksemad lapsed ei pruugi ennast suures ruumis tunda kindlalt või turvaliselt. Kindlustunde tekitamiseks on meil suures ruumis pisike telk, kus on võimalik lapsega istuda ja mõtteid vahetada, aidates patsienti eneseväljenduses. Sellel samal põhjusel meeldib lastele ehitada onne, kuna see tekitab neis turvalist keskkonda,“ märkis Kripson.

Lisaks patsientidele saavad tunnetustuba kasutada ka töötajad, kui patsientidega vastuvõtte ei toimu. Ruumis on olemas näiteks massaažitool, mis aitab vähendada tööga seotud pinget ning toetada personali heaolu. Tunnetustoa loomisele panid õla alla ettevõte Puhastusimport ja Lastefond, kes toetasid projekti sisustuse ja lahenduste soetamisel.

Kliinikumi Leht