Kliinikum muutub meie kõigi ühise pingutusena rohelisemaks

2019. aastal otsustas Tartu Ülikooli Kliinikum rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, et hinnata oma tegevuse kulutõhusust ökoloogilise jalajälje mõistes. Keskkonnaalaste püüdluste edendamiseks taotleb kliinikum EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) registreeringut, mis võimaldab oma keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust demonstreerida ning keskkonnamõjude osas läbipaistvamaks muutuda.

„Uuringute[i] kohaselt suurendab tervishoiusektor, mille ülesanne on tervise kaitsmine ja edendamine, oma tegevusega 21. sajandi suurimat terviseohtu – kliimakriisi, mistõttu on tervishoiusektoris eriti oluline panustada otsustavalt kasvuhoonegaaside tekke ennetamisesse ja vähendamisesse. Et kliinikumil on liidriroll ravitöös, siis otsustasime panustada ka keskkonnategevusse, sest puhtam keskkond võrdub tervemate inimestega,“ sõnas keskkonnaosakonna juhataja Triin Arujõe.

Praeguseks on astutud mitmeid olulisi samme, et kliinikumi keskkonnamõju vähendada. Loodud on keskkonnajuhtimissüsteemi töögrupp, mis on kaardistanud kliinikumi keskkonna aspektid, neid hinnanud ning seadnud edasised eesmärgid keskkonnamõjude vähendamiseks. Lisaks keskkonnapoliitikale on koostatud ka kliinikumi keskkonnaülevaatus. Tulemas on täiendavad analüüsid nii jäätmete sorteerimise tulemuslikkuse, puhastusseadmete kui ka meditsiinitarvikute korduvkasutuse võimaluste kohta.

„EMAS projekt hõlmab kogu kliinikumi, kõiki osakondi ja tegevusvaldkondi – nii ravitööd, selle toetavaid tegevusi, haldust, kommunikatsiooni, taristut. Seetõttu on kaasatud ka eksperdid erinevatest valdkondadest,“ selgitas Arujõe.

Juba käivitunud algatuseks on kliinikumi avalikult kasutatavates ruumides jäätmete sorteerimise võimaluste loomine ning teavitavate kleebiste ja juhendite paigaldamine.

„Oluline samm keskkonnasõbralikuma kliinikumi suunas on ühekordsete vahtplastist nõude kasutamise lõpetamine. Kliinikum on soetanud suurema koguse kliinikumi logoga korduvkasutatavaid nõusid, mida on võimalik soodsa hinnaga osta. Ühekordsed nõud on edaspidi biolagunevast materjalist ning selleks, et ühekordsete nõude kasutamist mitte propageerida, on need sümboolse tasu eest,“ tutvustas eesseisvaid muudatusi toitlustusteenistuse tootmisjuht Piret Tammvere.

Korduvkasutatavaid nõusid saab edaspidi osta peagi avatavast kohvikust kohapeal. Alates septembrikuust on võimalus huvilistel tutvuda sisevõrgus „Rohelisem Kliinikum“ bänneri all korduvkasutuses olevate toidunõude valikuga ning neid ka soovi korral osta. Huvilistel tuleb kirjutada e-postil rohelisemkliinikum@kliinikum.ee

Et teadvustada energiatarbimist ning suunata töötajaid võimalusel energiat erineval moel säästma, on peatselt kavas välja jagada energiainfokleebised. „Energiatarbimine ongi haigla suurim keskkonnamõju. Iga töötaja saab anda oma panuse, kasutades energiat otstarbekalt, printides ainult vajadusel, jälgides võimalusi vee tarbimise vähendamiseks, sorteerides prügi. Nii patsiendid kui töötajad on tulnud kliinikumi roheliste püüdlustega kaasa, oleme saanud ettepanekuid keskkonnasõbralikkuse edendamiseks töötajatelt, aga ka kliinikumi patsientide nõukojalt,“ lausus keskkonnaosakonna peaspetsialist Tiina Teder.

Rohelisema Kliinikumi algatusega ning eesseisvate üritustega saab tutvuda sisevõrgu vastaval bänneril vajutades. Kõiki töötajaid oodatakse arvamust avaldama ja kaasa rääkima e-postil rohelisemkliinikum@kliinikum.ee.

Liina Raju


[i] Uuring: https://noharm-uscanada.org/ClimateFootprintReport

Kliinikumi keskkonnamõju arvudes:

  • Aastane jäätmekogus 1 350 tonni ehk 307 kg töötaja kohta aastas.
  • Koopiapaberit tarbib iga töötaja keskmiselt 850 lehte aastas.
  • Vahtplastnõusid kohvikus tarbitakse kliinikumi kohvikus tohutus koguses, kui need torni laduda, siis teeks see 12 K-korpuse kõrgust torni ühes kuus.
  • Aastane elektrienergia tarve 20 000 MWh
  • Aastane soojusenergia tarve 22 000 MWh
  • Aastane vee tarve 100 000 m3
  • Aastane autokütuse kulu: diislit 50 000 liitrit, bensiini 11 000 liitrit