Kliinikumi arvamuslõuna seadis fookusesse vaimse tervise (20.05.2025)
16. mail kogunesid mitmed Eesti tervishoiueksperdid ja juhid Tartusse Kliinikumi arvamuslõunale, et arutada üheskoos vaimse tervise teemadel.
Arvamuslõuna nimi „Mis meil viga?“ viitas plahvatuslikule vajaduse kasvule vaimse tervise abi osas, mis omakorda on pannud vaimse tervise abi kättesaadavuse surve alla. Tartu Ülikooli Kliinikumi 4. kliinilise valdkonna juhi ja psühhiaatriakliiniku ülemarst-õppejõud Sven Janno sõnul on Eesti tänast olukorda kogenud Põhjamaad ja teised heaoluriigid mitukümmend aastat varem. „Vaimse tervise abi püramiid koosneb mitmest astmest ning haiglas pakutav ravi on selle kõige viimane etapp. Psühhiaatrilise eriarstiabi eesmärk on tegeleda kõige viimase vaimse tervise püramiidi tasandiga, kuhu kuuluvad kõige keerulisemad juhtumid, mis ei ole saanud lahendust eelmistel tasanditel. Hetkel on vaimse tervise abi vajadus kasvanud enim esimestel tasanditel ning selle lahendamiseks on Sotsiaalministeerium ette võtnud vaimse tervise astmelise abi süsteemi arendamise. See on tänuväärne töö, aga peame arvestama, et süsteemi sissetöötamiseks läheb aega,“ rääkis dr Janno.
Kliinikumi psühhiaatriakliinikus ravitavad juhtumid on keerulised, vajades vastava eriala ekspertteadmisi ning haarates patsiente lastest ja noorukitest kuni eakateni ning ulatudes kuni tahtest olenematu ravini välja. Psühhiaatriakliiniku juhi dr Andres Lehtmetsa sõnul tuleb teisi vaimse tervise abi tasandeid arendades jälgida, et psühhiaatriline statsionaarne ravi pakkumine ei kannataks. „Peame hoidma psühhiaatrilises eriarstiabis töötajaid, et nad ei „lahustuks“ alumistele astmetele ning Eestis säiliks võimekus tegelda keerulisemate psüühikahäiretega. Vaimse tervise abi süsteemis peavad kõik tasandit teineteist toetama, sealjuures kuni üksikisikuni välja. Lihtne näide on, et kui viirushaigused mööduvad enamasti ajaga ise, siis vaimse tervise probleemid end ise ei ravi. Ravi on läbi erinevate tasandite pikaaegne ning vaimse tervise probleemid mõjutavad olulised nii inimese elukvaliteeti kui tema võimekust olla täisväärtuslik riigikodanik,“ selgitas dr Lehtmets.
Vaimse tervise abi püramiid koosneb neljast astmest: enesehoid ja eneseabi oskused, kogukonna taseme tugitegevused, esmatasandil antav vaimse tervise abi koos kogukonnateenuste toetamisega ja lõpuks psühhiaatriline eriarstiabi (nii haiglaväline kui statsionaarne). „Abisüsteemi kirjeldades ei tohi unustada ka üksikisikut – igal inimesel on roll ja vastutus nii enda, oma laste kui teiste lähedaste vaimse tervise toetamisel. Lihtsalt põhitõed nagu tervislik ja regulaarne toitumine, tasakaalus argipäeva tegevused, füüsiline koormus ning nutiaja vähendamine on väga lihtsad ja ammu teada meetmed, mis omavad positiivset mõju vaimse tervise hoidmisele,“ tõi dr Lehtmets välja.
Kliinikumi arvamuslõunal jagas Soome kogemust vaimse tervise abi korraldamisel dr Kristian Wahlbeck, kes on Soome psühhiaater ja vaimse tervise ekspert, omades üle 35 aasta kogemust vaimse tervise teenuste ja poliitika valdkonnas. Wahlbeck on aidanud kujundada Soome uut vaimse tervise poliitikat ja tema eestvedamisel on algatatud ka esmatasandi psühhoteraapia seadusandluse väljatöötamine. Eesti olukorrast tegi ülevaate dr Sven Janno, millele järgnes ühine arutelu, kuidas kõiki osapooli arvesse võttes parandada olukorda nii patsientide kui ka erialal töötavate spetsialistide ja ekspertide jaoks.
Kliinikumi arvamuslõuna toimus 4. korda ning lisaks tervishoiuliidrite mõttevahetusele anti sündmusel üle ka Kliinikumi preemia, ajakirja Eesti Arst parima teadusartikli preemia ning Neinar Seli preemiad enim teadusartikleid publitseerinud Kliinikumi töötajatele.
Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee