Kliinikumi delegatsioon Narva haiglas (23.12.2020)
COVID-19 pandeemia mõjutab kogu Eestit, ent eriti tugevalt on kriis puudutanud Ida-Virumaad. Seetõttu tegi Tartu Ülikooli Kliinikumi delegatsioon visiidi Narva haiglasse.
Esimese visiidi läbi viinud meeskonna, kuhu kuulusid dr Veronika Reinhard, dr Piret Mitt ning Tiina Teder, eesmärgiks oli kaardistada probleemkohad ning selgitada välja, millisest abist Narva kolleegid enim puudust tunnevad.
Et kliinikumilt oodati toetust nii kogemuse kui ka parima praktika näol, otsustas kliinikumi kriisijuhtimismeeskond lähetada Narva kliinikumi delegatsiooni toetamaks Narva haigla toimetulekut COVID-19 kriisiga. Kliinikumi meeskonna ülesandeks sai arendada ravitöö ja intensiivravi võimekust COVID-19 haigete käsitlemisel, tõhustada infektsioonikontrolli meetmeid haiglas ja koostada vajadusel uued juhendid.
Kliinikumi Narva haigla meeskonda juhib dr Ago Kõrgvee, kes lisaks meeskonna koordineerimisele toetab Narva haiglat tööprotsessides muudatuste sisseviimisel ning aitab luua intensiivravivõimekust COVID-19 osakonnas. Meeskonda kuuluvad veel infektsioonikontrolli teenistuse arst-resident Sandra Absalon, et nõustada COVID-19 osakonna arste haiglas; stomatoloogia kliiniku ülemõde Irina Sapatšuk, kes keskendub personali ressursside otstarbekale kasutamisele ning jälgib kehtestatud töökordade järgimist osakondades; infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder, kes korraldab infektsioonikontrolli koolitusi töötajatele ning nõustab infektsioonikont-rolli nõuete osas; ühendlabori vanemlaborispetsialist Agnes Ivanov, kes aitab tõsta Narva haigla labori võimekust COVID-19 analüüside läbiviimiseks; anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku anesteesiaõde Mari-Anne Knaps ning kvaliteedispetsialist Margarita Milihhina, kes jälgib haigla- sisest infoliikumist ja toetab personali koolitamist.
„Oleme keskendunud töötajate infektsioonikontrollialase pädevuse tõstmisele CO-VID-19 osakondades. Praeguseks on koolitatud ligikaudu 100 töötajat, kuna peame oluliseks, et kõik töötajaid on värskelt läbinud koolituse isikukaitsevahendite kasutamise, käte hügieeni ning nakkusosakonna uue töökorralduse osas,“ selgitas Tiina Teder kliinikumi infektsioonikontrolli teenistusest. Ta lisas, et Narva haiglas on avatud kolm COVID-19 osakonda ning koolitustega tagatakse sealsetele töötajatele uusimad teadmised infektsioonikontrollinõuete osas. „Ida-Virumaal on COVID-19 nakatumiskordaja Eesti kõrgeim ning see mõjutab otseselt ka haigla tööd. Et haiglakeskkonda kaitsta, on isikukaitsevahendite korrektsel ja järjepideval kasutamisel äärmiselt suur roll,“ kinnitas Tiina Teder.
Et Narva elanikkonnast üle 90% kasutavad suhtlemiseks vene keelt, oli üheks toetavaks tegevuseks ka infektsioonikontrolli juhendite koostamine ja/või olemasolevate kliinikumi eestikeelsete juhendite tõlkimine. „Abikäe juhendite väljatöötamiseks spetsiaalselt Narva haigla jaoks andsid kliinikumi kriisjuhtimismeeskonna liikmed dr Veronika Reinhard ja dr Piret Mitt,“ lisas Teder.
Ühendlabori kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakonna vanemlaborispetsialist Agnes Ivanov rääkis, et Narva haigla labori eesmärgiks seati tagada SARS-CoV-2 analüüside teostamine öö-päevaringselt 1-tunnise analüüsi ringluse ajaga. „Selleks viidi Narva haigla ühendlaboris novembris sisse verifitseeritud SARS-CoV-2 antigeeni analüüsi metoodika, mida hakati koheselt kasutama mikrobioloogia laboris,“ kirjeldas Agnes Ivanov. Ümberkorralduste tulemusel teeb Narva haigla labor nüüd SARS-CoV-2 antigeen analüüsi ja erakorralist SARS-CoV-2 RNA-analüüsi, lähtudes kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna poolt kinnitatud SARS-CoV-2 antigeeni testimise korrast. „Muutus on suur, selline kord võimaldab anda vajaliku testivastuse ühe tunni jooksul,“ ütles Ivanov.
Lisaks SARS-CoV-2 antigeeni analüüsi metoodikale on plaanis sisse viia ka COVID-19 haigete raviskeemis vajalik interleukiin VI analüüs, seadistades selleks uue immunoloogilise analüsaatori. „Narva haigla labori töötajad on olnud väga tulid, nad on osalenud aktiivselt koolitustel ning omandanud kiirelt uusi teadmisi,“ kiitis Agnes Ivanov.
Ka Tiina Teder kinnitab, et Narva kolleegid on olnud motiveeritud kliinikumi delegatsiooniga koostööd tegema ning tartlased on soojalt vastu võetud. „Töö Narva haiglas on olnud huvitav, ent ka intensiivne ning tavapärasest erinev, kuna enamus tööd tuleb teha vene keeles. Seda enam hindavad kahe haigla töötajad üksteise pingutusi. Koostöö Narva haiglaga sujub hästi,“ ütles Tiina Teder koostöökogemust kokku võttes.
Jõulupühadeks on kliinikumi delegatsioon pöördunud tagasi Tartusse, kuid Narva haigla nõustamine jätkub e-kanalite ja telefoni vahendusel, vajadusel tehakse kohapeale ka visiite.
Dr Ago Kõrgvee, Narva haigla delegatsiooni juht: Meie eesmärgiks oli ja on aidata Narva haigla töö ümber korraldada vastavalt COVID pandeemia vajadustele ja võimalustele Ida-Viru-maal. Moodustasime meeskonna, kuhu kuulusid oluliste tegevussuundade esindajad, kelle ülesandeks oli korrigeerida haigla tööd lähtuvalt vajadustest. Kliinilise nõunikuna pidasin oluliseks kogu haigla tegevusest ja ressurssidest ülevaate saamist. Eesmärgiks oli erakorralise arstiabi jätkumine Narvas, tööjõu ümberjagamine strateegiliselt olulistele tegevustele, nakkushaiguste osakondade töö ümberkorraldamine tänapäevaste arusaamade järgi. Meeskond tegi lühikese aja jooksul muutuste elluviimiseks suure töö, mille eest tänan neid kõiki kogu südamest. Kindlasti tänan ka kogu Narva haigla personali koostöö ja ennastületava panustamise eest.