Kliinikumi juubelikonverents integreeris ühte ravi-, õppe- ja teadustöö (30.09.2024)
5. septembril 2024 toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi juubelikonverentsil „220 aastat teadust patsiendi teenistuses“ vaadati sisse nii ülikoolihaigla minevikule, olevikule kui tulevikule, tõdedes, et kogu ajatelge iseloomustab ravi-, õppe- ja teadustöö tihe lõimumine.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul on Eesti ainsaks ülikoolihaiglaks olemine suur väärtus, teisalt ka kohustus nii Eesti inimeste tervise ees kui ka tulevase tervishoiupõlvkonna kujundamisel. „Koos ülikooliga oleme me tänasesse hetke tulnud ja koos ülikooliga läheme me siit ka edasi,“ lausus juhatuse esimees juubelikonverentsi avades.
Tänu ülikooli taasavamisele Tartus, 1802. aastal, ning arstiteaduskonna õppetöö algusega, avati Tartus 220 aastat tagasi Tartu Ülikooli meditsiiniline clinicum ehk haigla. 1804. aastal raviti kliinikus kokku 90 statsionaarset ja ambulatoorset patsienti. Abivajajate rohkuse tõttu andis clinicumi rajaja – patoloogia, semiootika, teraapia ja kliiniku korraline professor Daniel Georg Balk paar aastat hiljem teada, et raviasutus on ette nähtud meditsiini õppivate noormeeste praktiliseks õppeks ning vastu ei ole võimalik võtta neid haigusi, mida üliõpilased on varem korduvalt näinud.
Kliinikumi juubelikonverentsi esimese sessioon oli pühendatud ravitööle ja ajaloole läbi erinevate erialade lugude. Meditsiiniajaloo nooremlektor Ken Kalling rääkis tolleaegsetest väljakutsetest ravis, samuti Tartu rollist meditsiiniajaloo ja suundade mõjutamisel. Arstide ja õdede arv on ajas pidevalt kasvanud, koos sellega ka nende roll ühiskonna kujundamisel ja mõjutamisel.
Sünnitusabi ja neonatoloogia loo jutustasid prof Helle Karro ja prof Tuuli Metsvaht. Tartu Ülikooli Kliinikum on olnud mitmete tänaseks igapäevaseks saanud uuenduste algatajaks ja läbiviijaks – näiteks esimese kunstlikult viljastatud beebi sünd 1995. aastal, loote-eelse diagnostika läbiviimise juurutamine, I trimestri kombineeritud uuring ja palju muud. Prof Tuuli Metsvaht tõi välja, et kui ajaloos oli fookus emade suremuse vähendamisele, siis 19. sajandi teises pooles liikus pilk juba ka laste poole. Tõsi, esimesed kuvöösid võeti üle tibude inkubaatorist, kuid enneaegse vastsündinud toetamise põhimõtted on säilinud. 2016. aastaks oli varane neonataalne suremus 1000 sünni kohta nii väike, et see tõstis Eesti oma näitajaga parima viie Euroopa hulka.
Kliinikumi kardiokirurgia osakonna juht dr Arno Ruusalepp vaatas tagasi südamehaiguste diagnoosimise ja ravimise ajateljele – esimene südameoperatsioon tehti Werner Zoege von Manteuffel poolt just Tartus. Ortopeed Kaspar Tootsi osundas omakorda liigesehaiguste väljakutsetele, üheks neist osteartroosi kulgu muutva ravimi leidmine teadustöö kaudu.
Konverentsi teine sessioon keskendus teisele Kliinikumi põhitegevusele ehk õpetamisele ülikoolihaiglas. Õpetamise oleviku- ja tulevikuvaade avati läbi erinevate osapoolte – Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja üliõpilaste pilgu läbi. Arstiüliõpilased ehk tulevased kolleegid saabuvad Kliinikumi pärast 2,5 aastat ettevalmistust prekliinilises õppes. Arstiõppe lõpetab praktika, kus teadmisi ja oskusi rakendatakse haigla igapäevatöös. Residentuuriaastate õpe on juba 80% ulatuses praktiline ravitöö, mille käigus omandatakse süvendatult eriarsti kutse ja pädevus.
Kliinikumi juhatuse liige Ilona Pastarus rääkis koolitarkuse kõrval inimlikest ja pehmetest oskustest, mis on vajalikud igas eluvaldkonnas, sõltumata sellest, kas tegemist on noore või juba kogenud kolleegiga. „Näiteks on suhtlemisoskus, ajaplaneerimise oskus, aga ka koostöö ja meeskonnatöö oskused, mis toovad edu igal ametikohal. Lisaks ei peaks erinevad generatsioonid pelgema teineteiselt õppimist,“ lausus juhatuse liige.
Konverentsi kolmas osa vaatas tulevikku, keskendudes tehisintellektile ja personaliseeritud ravile. Tartu Ülikooli kaasprof Meelis Kull selgitas tehisintellekti töö põhimõtteid ning selle kasutamise võimalusi, aga ka kitsakohti juhtudel, kui tehisintellekt eksib. Tehisintellekt võiks visiidi ajal abiks olla nii administratiivseks toeks kui ka otsustamiseks – näiteks visiidi vestluse transkribeerimiseks ja kokkuvõtte tegemiseks, samuti diagnooside ja lisauuringute kaalumiseks. Samuti enne või pärast visiiti analüüsimiseks ja info otsimiseks.
Tehisintellekti rakendamise võimalusi tervishoius otsitakse pidevalt ka mujal – ka Helsingi ülikoolis on seatud suur rõhk tehisaruga seotud projektidele. Ühte tutvustas ka doktorant Juuso Takala, kelle osalusel on tehisintellekt õpetatud masinõppe algoritmi põhjal prognoosima ajukahjustusi kompuutertomograafid lugedes. Sealjuures selgus, et andmete paljususest olulisemaks võib pidada andmete täpsust, mille põhjal tehisaru treenida.
Kliinikumi vähikeskuse juht dr Lenne-Triin Kõrgvee ilmestas infotehnoloogiliste lahenduste ootust läbi struktureeritud vähiandmete vajaduse, mis omakorda mõjutab nii ravitöö kvaliteeti kui ka hõlbustab teadustööd. Geneetika ja personaalmedisiini kliiniku juht dr Sander Pajusalu rõhutas, et personaalmeditsiini tuleb ennekõike mõtestada kui personaliseeritud meditsiini, mida Kliinikumis igapäevaselt juba patsientide heaks ellu viiakse – olgu selleks ühe kindla patsiendi vajaduse arvestades tablettide printimine, personaliseeritud sõeluuringud või farmakogeneetika. Arenguvõimalusena tõi ta välja andmete teisese kasutuse ja võimalused teisesteks analüüsideks.
Kliinikumi juubelikonverentsi modereesid noored praegused ja tulevased kolleegid: Mattias Pettai, Martin Veližanin, Liisi Põldots, Mihkel Viru, Kaspar Tootsi ja Martin Reim.
Kliinikumi Leht