Kliinikumi närvikliinik liitus Globaalse Parkinsoni Geneetikaprogrammiga, et osaleda Parkinsoni tõve efektiivse ravi arendamises (15.07.2026)
2026. aasta kevadest liitusid Eesti kaks suurhaiglat – Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla – Globaalse Parkinsoni Geneetikaprogrammiga GP2 (The Global Parkinson’s Genetics Program),mis ühendab kogu maailma liigutushäirete teadlaste kogukonna. Programmil on ambitsioonikas eesmärk – kirjeldada kogu populatsiooni parkinsonismi geneetilist profiili ja mehhanisme, et selle alusel töötada välja efektiivne ravi.
Programm kestab aastani 2035 Michael J Foxi Fondi toel ning praeguseks on kogutud umbes 300 000 parkinsonismiga inimese ja nende sugulaste geeniandmed koos kliinilise kirjeldusega. GP2 organisatsiooni kuuluvad pea 100 riigi liigutushäirete uurimisrühmad enam kui 400 patsiendikohordiga, kelle hulka kuulub nüüd ka Eesti kahe uuringukeskusega, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga.
Parkinsoni tõbi on üks kõige kiirema kasvutempoga närvisüsteemi haiguseid, mida põeb maailmas hinnanguliselt 12 miljonit patsienti. „Tegemist on progresseeruva neurodegeneratiivse haigusega, mille korral ajurakud hävivad – selle protsessiga on seotud mitmed riskifaktorid ja mehhanismid, mille suhtes meil täit teadmist veel ei ole. Parkinsoni tõve esinemissagedus suureneb vanusega, seega toob kasvav keskmine eluiga kaasa patsientide arvu suurenemise rahvastikus. Haigestumise tõusuga on seotud veel mitmed tegurid: geneetika, keskkond, elustiil, ka kaasuvad haigused. Teadusprojekti eesmärgiliseks oodatavaks tulemuseks on geneetiliste mehhanismide ja teiste faktorite seoste selgitamine, sealhulgas sotsiodemograafiliste, kliiniliste ja keskkonnategurite prognostilise tähtsuse hindamine,“ selgitas teadutöö eesmärke Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku neuroloog Liis Kadastik-Eerme.
Praegu kasutatakse Parkinsoni tõve käsitluses sümptomaatilist ravi, mis leevendab süvenevat liigutushäiret. Kui haigus siiski progresseerub, ei ole siiani tõenduspõhist haigust ennetavat ega pidurdavat ravi. „Läbi on viidud mitmeid ravimuuringuid ja leitud paljulubavaid toimeaineid haiguse kulu mõjutamiseks ja prognoosi parandamiseks, samas kliinilistes uuringutes ei ole need tõhusaks osutunud. Üheks takistavaks asjaoluks haiguskulgu modifitseerivate ravimite arendamisel võivad olla piiratud teadmised Parkinsoni tõve neurogeneetikast, millele ongi suunatud käesolev programm,“ ütles närvikliiniku juht prof Pille Taba.
Lisaks programmis ette nähtud patsientide käsitlusele ja andmete kogumisele, tehakse kogutud andmete alusel ka Eesti-põhine kliiniliste ja geneetiliste andmete analüüs.
Lisainfo
Prof Pille Taba, Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik
Pille.Taba@kliinikum.ee
Dr Liis Kadastik-Eerme, Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik
Liis.Kadastik.Eerme@kliinikum.ee