Kliinikumi panustab jätkuvalt keskkonna tegevustesse (09.04.2024)
Kliinikum on seadnud oma arenguskavas eesmärgiks olla keskkonnahoidlik haigla. Jätkusuutlik tegutsemine on saanud oluliseks suunaks haigla igapäevastes tegevustes, edendades keskkonnateadlikkust nii oma töötajate, patsientide kui ka üldsuse seas.
Kliinikumi keskkonna ja puhastuse osakonna juhi Triin Arujõe sõnul ei ole tänasel päeval haiglatele kohustuslikke keskkonnaalaseid eesmärke seatud, mistõttu on Kliinikumi keskkonnaalane initsiatiiv tulnud asutuse seest, mõistes valdkonna mõju olulisust ja liikudes Rohelisema Kliinikumi poole. Kliinikum on esimene ja ainus haigla Eestis, kellel on väljastatud Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi (EMAS) registreering, mis kinnitab, et Kliinikumi keskkonnajuhtimise süsteem vastab kõrgeimale keskkonna standardile. EMASist lähtuvalt on Kliinikumis läbi aastate eesmärgiks võtta kasutusele ressursitõhusamaid lahendusi, suurendada keskkonnahoidlikke hankeid ning viia läbi erinevaid tegevusi. „EMAS annab haiglale raamistiku keskkonnajuhtimiseks ja võimaldab mõõta ning jälgida keskkonnamõjusid, mis omakorda aitab meil paremini suunata keskkonnasõbralikke tegevusi, et olla Rohelisem Kliinikum“ rääkis Arujõe.
Kliinikumi keskkonnategevuskava eesmärgid on suunatud nii haigla töötajatele, patsientidele kui ka avalikkusele suuremalt. „Keskkonnakava eesmärkideks on seatud energiatõhususe ja ressursitõhususe suurendamine, jäätmetekete vähendamine, ringlussevõtu edendamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine. Energia tarbimine on Kliinikumi üks olulisemaid keskkonnamõju kohtasid,“ selgitas Arujõe. Seetõttu investeeris Kliinikum möödunud aastal olemasolevate valgustite vahetamisesse energiasäästlike LED-valgustite vastu, mille tulemusel hoiti aastas kokku hinnanguliselt 1530 MWh elektrienergiat. Samuti on uuendatud meditsiini- ja olmeseadmeid vähem energiat tarbivate seadmete vastu.
Pidevalt otsitakse lahendusi ka ühekordsete tarvikute asendamiseks korduskasutatavate tarvikutega. „Alates 2022. aastast ei kasuta me ühekordseid toidunõusid ei patsientide toitlustamisel ega töötajate toitlustamisel. 2023. aastal alustati arutelu võtta sterilisatsiooniosakonnas kasutusele paberpakendamise asemel sterilisatsioonikonteinerid, alustati otsinguid plastmassist tabletitopside asendamiseks paberist topsidega ning hakati kasutama puhastamisel ühekordsete koristustekstiilide asemel mikrokiust koristustekstiile,“ lisas Arujõe.
Jätkusuutlikkuse valdkonnas on väga suur rõhk ka Kliinikumi töötajate teadlikkuse tõstmisel ning kaasamisel. Selleks korraldatakse erinevaid kampaaniaid suunamaks töötajaid energiat säästma, jäätmeid sorteerima, printimist vähendama ning samuti panustama teadlikkuse tõstmisesse kitsamates valdkondades – ühekordsete kinnaste kasutamise vähendamine olukordades kus neid ei pea kasutama, ühekordsete paberist aluslinade kasutamise vähendamine, ühekordsete papist neerukausside kasutamise vähendamine.
Lisaks osaleb Kliinikum Tartu ROHEringi projektis, mille eesmärk on tõsta elurikkust linnas, leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju ning luua hea elukeskkond kõigile. Arujõe sõnul vähendati Kliinikumis 2023. aastal niitmissagedust kõigil aladel. “Vähese niitmisega toetame kohalikke taime- ja loomalikke. Elurikas linnaloodus pakub lisaks silmailule mitmeid hüvesid – puhtam õhk, madalam õhutemperatuur, vähem üleujutusi ja tolmendatud viljapuud.”
6. juunil korraldab Kliinikum järjekorras neljanda keskkonnakonverentsi, mille eesmärgiks on nii oma töötajate kui ka teiste tervishoiuasutuste seas teadlikkuse tõstmine. Sel aastal toimub konverents koostöös infektsioonikontrolli teenistusega, keskendudes infektsioonidele, mis kerkivad esile kliimamuutuste ajal. Keskkonnakonverentsi oodatuim ettekanne tuleb sotsiaalministeeriumi kantslerilt Maarjo Mändmaalt, kes tutvustab ministeeriumi praegu väljatöötamisel olevaid haiglatele seatavaid jätkusuutlikkuse eesmärke aastaks 2050.
Kertu Rannu
Rohelisema Kliinikumi kohta saad lugeda SIIT.