Kliinikumi roheteod kujundavad kestlikku haiglat (02.07.2025)

Tartu Ülikooli Kliinikumis on keskkonnahoidlikku teed käidud juba aastaid järjepidevalt ja teadlikult. Ühekordseid toidupakendeid enam ei kasutata, jäätmeid sorteeritakse hoolikamalt ning uusi hooneid projekteeritakse energiatõhusamalt. Kliinikum, kus töötab üle 5000 inimese ja mis on arstitudengite õppebaasiks, kannab olulist vastutust nii keskkonnamõjude vähendamisel kui ka rohelise mõtteviisi edendamisel.

Kliinikumi keskkonnaalaste tegevuste raamiks on EMAS (Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem), mille alusel on seatud eesmärgiks tõsta energiatõhusust, vähendada jäätmeteket ning parandada tarvikute ringlussevõttu. „Kliinikumi eesmärk olla aastaks 2026 keskkonnahoidlik haigla ei ole pelgalt visioon – see on elluviidav strateegia, mille mõju ulatub haiglaseinte vahelt kogu kogukonda. Meie eesmärk on kujundada kestlikku kultuuri, milles iga töötaja ja patsient tunneb vastutust,“ selgitas keskkonna ja puhastuse osakonna juhataja Triin Arujõe.

Kliinikumi viimaste aastate üks fookustest on olnud süsinikujälje mõõtmine, mida tehakse kahe rahvusvaheliselt tunnustatud mudeli alusel. Ühe aastaga vähenes töötaja kohta arvutatud jalajälg 3,99% ja voodipäeva kohta 0,82%, mis on Arujõe sõnul saavutatud töötajate teadlikkuse suurenemisega ja otseselt personali tegevustega: ruumi temperatuuri jälgimine, tulede kustutamine ning akende sulgemine. Samuti viidi läbi projekt „Kätehügieen ja õige kinnaste kasutamine – sellest võidame kõik“, mille tulemusel vähenes mittesteriilsete kinnaste kasutamine 9% võrreldes 2023. aastaga ning võrreldes 2022. aastaga kasutati eelmisel aastal üle 1,5 miljoni kinda vähem.

Ka uusi haiglakorpusi projekteeritakse nii, et neis kasutatakse kaugjahutust, paigaldatakse päikesepaneelid ja veeudu-tulekustutussüsteem ning pööratakse erilist tähelepanu madalale energiatarbimisele ja paindlikule patsiendimajutusele. Triin Arujõe sõnul säästetakse haiglahoonetes energiat läbi LED-valgustuse kasutuselevõtu ning tsentraalse kaugjahutuse süsteemi rakendamise. Näiteks võimaldab kaugjahutusele üleminek aastas kokku hoida 830 MWh ning LED-valgustustele üleminek 170 MWh elektrienergiat. „Kliinikumi energiatarbimine 2024. aastal oli 52 504 MWh ning suurim osa sellest kulus peahoones, kuhu koondub suurem osa ravi- ja diagnostikategevusest. Renoveerimata hoonetes, kus puuduvad kaasaegsed tehnosüsteemid, oli elektrienergia tarbimine väiksem,“ rääkis Arujõe.

Suuri samme astuti ka jäätmekäitluses. Eelmisel aastal tekkis Kliinikumis kokku 1290 tonni jäätmeid, millest 28,1 tonni ladestati prügilasse ning ülejäänud jäätmetele rakendati taaskasutustoiminguid lepingupartnerite abil. „Jäätmekäitluses mängib võtmerolli töötajate harimine – just sellepärast oleme korraldanud koolitusi ja loonud näiteks ka digitaalse jäätmemängu, et teadmisi kinnistada ja levitada,“ selgitas keskkonna ja puhastuse osakonna juhataja. Biojäätmete eraldi kogumine suurenes 2024. aastal 160% võrreldes 2023. aastaga, mil koguti kokku 78 tonni biolagunevaid jäätmeid.

Kui 2023. aasta suur saavutus oli ühekordsetest toidupakenditest loobumine nii patsientide kui ka töötajate toitlustamisel, siis eelmise aasta eesmärgiks oli vähendada ühekordseid tarvikud. Selleks hakati 2024. aastal sterilisatsiooniosakonnas osaliselt kasutama paberpakendamise asemel sterilisatsioonikonteinereid ning otsiti lahendusi plastmassist tabletitopside asendamiseks paberist topsidega. „Keskkonnahoidlikkust toetavad igapäevased valikud ja selle eest suur tänu meie töötajatele. See, et suutsime näiteks loobuda ühekordsetest toidunõudest, on isegi rahvusvahelises haiglate võrdluses äärmiselt haruldane nähtus,“ selgitas Arujõe.

Keskkonnasäästlik lähenemine avaldub Kliinikumis ka hangete korraldamises. Möödunud aastal viidi läbi 20 keskkonnahoidlikku riigihanget, et panustada toodetesse ja suurendada vastutustundlike valikute mõju kogu tarneahelas. „Keskkonnasäästlikkus on Kliinikumis laiem põhimõte, mis kajastub kindlasti töötajate igapäevategevustes ja ka sündmuste korraldamises. Näiteks oleme loonud juhendmaterjalid keskkonnahoidlike sündmuste korraldamiseks, kus on välja toodud suunised toidu, transpordi, materjalide ja jäätmekäitluse valikuks,“ rääkis Arujõe.

Eelmisel aastal osales Kliinikum ka toredas ROHEringi projektis, mille raames toodi Maarjavälja rohealadele uued „haljastustöölised“. Lambad niitsid vaiksel ja loomulikul viisil muru, pakkudes samal ajal rõõmu töötajatele, patsientidele ja ümbruskonna elanikele. Lisaks said suurt tähelepanu ja imetlust kaks lilleniiduala, mis rajati L. Puusepa 6 parki. Elurikkuse säilitamise eesmärgil vähendati ka muudel rohealadel niitmise sagedust. „Elurikas linnaloodus pakub lisaks silmailule mitmeid hüvesid – puhtam õhk, madalam õhutemperatuur, vähem üleujutusi ja tolmendatud viljapuud,“ selgitas Arujõe.

2025. aastal tegeletakse jätkuvalt võimaluste otsimisega, kuidas vähendada Kliinikumi elektri-, vee- ja soojusenergia tarbimist, parandada materjalide kasutamise tõhusust ning vähendada jäätmeid ja heitmeid. „Oleme tänulikud töötajatele, kes samuti Rohelist Kliinikumi oma hingeasjaks peavad, märkavad oma töökeskkonnas võimalusi energia säästmiseks ning ka teisi töötajaid selleks üles kutsuvad,“ rääkis Arujõe. Kliinikumi 2024. aasta keskkonnaaruanne on leitav SIIT, Kliinikumi jäätmemäng SIIT.

Kliinikumi Leht

Fakte 2024. aastast:

• LED-valgustus säästis aastas 170 MWh elektrienergiat. See on elektrihulk, millega saaks keskmine Eesti leibkond katta ligi 150 aastast energiavajadust.
• Koopiapaberi kasutus vähenes 6%. Süsteemne töö dokumentide digiteerimisel aitas vähendada enam kui 150 000 lehe trükkimist aastas. See oleks paberihunnik, mille kõrgus ulatuks umbes 15 meetrini ja on võrreldav 4-korruselise hoonega.
• 1,5 miljonit vähem ühekordseid kindaid. Pikuti laotatuna moodustaksid need kindad umbes 150 km pikkuse rea – see on sarnane kaugusele Tartust Tallinnasse!