Kliinikumi töötajad on teaduspõhise ravitöö eestvedajad (03.10.2025)

Tegemist on uudse doktoriõppe vormiga, mis võimaldab igapäevase kliinilise töö kõrvalt panustada teadustöösse, et arendada patsientide jaoks uusi ravi- ja diagnostikameetodeid. Teadmussiirde doktorantuuri läbiviimiseks on Kliinikumil koostöölepe Tartu Ülikooliga, kes vastutab doktorantide juhendamise, teadustöö läbiviimise ja vajalike koolituste korraldamise eest. Kliinikum omalt poolt loob doktorandile tingimused osakoormusega tasustatud tööaja, kliiniliselt olulise uurimisteema ja juhendamise näol.

Konkursi vastu oli suur huvi – 11 avalduse ja projekti hulgast valiti kuus parimat, millest kõik käsitlevad erinevaid Kliinikumi prioriteetseid tegevusvaldkondi.

Radioloogiakliinik: laste kiirguskaitse

Radioloogiakliiniku arst-õppejõu dr Mariliis Tiidermanni uurimistöö keskendub laste kiirguskaitsele. Laste kompuutertomograafiliste (KT) uuringute arv maailmas kasvab, samas kui lapsed on täiskasvanutega võrreldes märksa kiirgustundlikumad. Seetõttu on oluline, et KT-uuringu tegemise kasu kaaluks alati üles kiirgusega seotud riskid.
Dr Tiidermanni planeeritav töö annab põhjaliku ülevaate laste KT-uuringute kasutamisest, muutustest ja nende põhjustest perioodil 2012–2026. Tulemused aitavad arendada radioloogiakliiniku kvaliteeti, optimeerida laste kiirgusdoose ning parandada raviteekondi ja erialade vahelist koostööd piiratud ressursside tingimustes. Kokkuvõtted ja järeldused on olulised ka rahvusvaheliselt laste kiirguskaitse arendamisel. Projekti tulemusena töötatakse välja tõenduspõhised radioloogilisi uuringuid reguleerivad protokollid, mis aitavad oluliselt parandada ja süstematiseerida kliinilist praktikat ning suunata radioloogiakliiniku edasist arengut.

Südamekliinik: EKMO ravi kulutõhusus ja selle ravimeetodi täiustamine

Südamekliiniku vanemarst-õppejõud dr Olavi Maasikas on Kliinikumi juhtiv spetsialist kehavälise membraanoksügenisatsiooni (EKMO) alal ning ka oma doktoritöös keskendub ta sellele ravimeetodile.
Tegemist on kriitilises seisundis patsientidele mõeldud elupäästva ravimeetodiga, mille abil asendatakse ajutiselt südame ja/või kopsu töö. Seda kasutatakse näiteks raskekujulise kopsupõletiku või kriitilise südamepuudulikkuse korral, aga ka äkksurmast elustamisel. EKMO on väga invasiivne ja kulukas ravimeetod, mille hinnanguline maksumus Eestis on umbes 95 000 eurot patsiendi kohta. Siiani ei ole Eestis tehtud põhjalikku EKMO kulutõhususe ega kaugtulemuste analüüsi. Dr Maasika doktoritöö keskendub nii EKMO kulutõhususe kui ka seda ravi saanud patsientide elukvaliteedi uurimisele, et kavandada tervishoiusüsteemis muutusi ja parandada nende patsientide taastumist. Töö teises osas arendatakse koostöös Tartu Ülikooli teadlastega välja eksperimentaalne keha kudede elektrilise takistuse mõõtmisel ehk bioimpedantsil põhinev jälgimismeetod, mis võiks täiustada EKMO tehnoloogiat.

Geneetika ja personaalmeditsiin: genoomi sekveneerimine

Geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku laborispetsialist Ustina Šamarina arendab edasi kogu genoomi sekveneerimise metoodikat.
See tehnoloogia liigub üha enam rutiinsesse kliinilisse praktikasse, pakkudes olulisi võimalusi harvikhaiguste diagnostikas ja ravis. Šamarina doktoritöö eesmärk on rakendada genoomi sekveneerimine Kliinikumis igapäevase rutiinanalüüsina, hinnata selle kasutust erinevates kliinilistes valdkondades ning pakkuda arstidele vajalikku väljaõpet. Rakendamisel asendaks see paljusid teisi analüüse, lühendades nii diagnoosini jõudmise aega kui ka kulusid. Uuringute fookuses on kriitilises seisundis vastsündinud, harvikhaiguse kahtlusega lapsed ja täiskasvanud ning trio-analüüside puhul ka nende lähisugulased.

Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik: sepsise diagnostika

Arst-õppejõud dr Anni Nurk uurib sepsise diagnostikavõimaluste täiustamist.
Sepsis on nakkushaiguste raskeim ja eluohtlik vorm, mille suremus võib septilise šoki korral ulatuda kuni 40%-ni. Õigeaegne ja täpne haigustekitaja tuvastamine on sepsise ravi nurgakivi. Dr Nurga töö keskendub uue, Eesti biotehnoloogia ettevõtte poolt arendamisel oleva, diagnostilise meetodi valideerimisele – patsiendi verest eraldatud mikroobse rakuvaba DNA sekveneerimisele NGS-tehnoloogia abil. Erinevalt tavapärastest mikrobioloogilistest külvidest ja PCR-testidest võimaldab see meetod tuvastada ka neid patogeene, mis jäävad muidu avastamata. Kui test osutub piisavalt tundlikuks ja spetsiifiliseks, saab selle kasutusele võtta ravitöös, kiirendades nii sepsise põhjustajate kindlakstegemist kui ka sobiva ravi alustamist.

Südamekliinik: perekondlik hüperkolesteroleemia ehk pärilik vere liigne kolesteroolisisaldus

Südamekliiniku juht vanemarst-õppejõud dr Alar Irs uurib perekondliku hüperkolesteroleemiaga seotud geenivariante Eesti populatsioonis, nende mõju tervisele ning geenikandjate ravivõimalusi.
Päriliku hüperkolesteroleemiaga inimestel on südame pärgarterite haiguste esinemissagedus 20 korda kõrgem, sealjuures tekib meestel südame pärgarteri haigus 10–20 aastat varem kui tervetel meestel ning 50%-l neist tekib ravimata jätmisel müokardi ehk südameinfarkt enne 50. eluaastat. Ravimata naistel tekib südame pärgarteri haigus 20–30 aastat varem kui tervetel naistel ja 30%-l neist tekib müokardiinfarkt enne 60. eluaastat.
Dr Irsi doktoritöö raames läbi viidavate uuringute eesmärk on teha kindlaks selle haigusega seotud geenivariantide esinemine Eesti populatsioonis ning käivitada vastava geenivariandi tuvastamisel pereliikmetele kaskaadskriiningu programm, mis võimaldaks ravi õigeaegse alustamisega vähendada pärgarterite haiguse väljakujunemist neil patsientidel ehk luua tee biopangast efektiivse tervisesekkumiseni. Uuring viiakse läbi koostöös TeamPerMed konsortsiumiga. Tegemist on selge sammuga personaalmeditsiini rakendamise suunas, viies olemasolevad Geenivaramu andmed praktiliste tervisesekkumisteni.

Informaatikateenistus: terviseandmete kasutamine

Informaatikateenistuse vanemanalüütik Jarno Raid keskendub oma doktoritöös terviseandmete paremale kasutamisele. Kliinikumis on kliiniliste ja tugiprotsesside tarbeks ligikaudu 50 infosüsteemi, kuid suur osa kogutud andmetest jääb kasutamata või vajab käsitsi töötlemist.
Uuringu eesmärk on koguda kokku Kliinikumi andmevajadused, analüüsida ning prioriseerida arendused. Võtmetehnoloogiaks on OMOP ühtne andmemudel, mis võimaldab standardiseerida ja koondada andmeid erinevatest allikatest ning viia läbi rahvusvahelisi uuringuid ilma andmeid keskselt jagamata. Jarno Raidi töö selgitab OMOP mudeli rakendamise võimalusi Kliinikumi protsesside ja ressursside analüüsimiseks, luues läbipaistva ja jagatava süsteemi, mis võiks kujuneda haiglate ühiseks platvormiks parima ravi tagamisel.

Doktorantuuri konkurss ja valikukriteeriumid

Teadmussiirde doktorantuuri said kandideerida kõik Kliinikumi töötajad, nii arstid kui ka teised tervishoiuspetsialistid, kelle haridustase vastas doktoriõppesse astumise nõuetele. „Kokku laekus üksteist avaldust. Kirjaliku hindamise ja vestlusvooru põhjal valiti välja need doktoritöö kavandid, mis olid enim kooskõlas Kliinikumi prioriteetsete uurimissuundadega ning millel on otsene mõju ravitegevusele. Lisaks hinnati tööde teaduslikku kvaliteeti, teostatavust ja kandidaatide erialast pädevust,“ selgitas Kliinikumi teadus- ja arendusjuht prof Joel Starkopf. Ta lisas, et teadusharidus ja teadustöös osalemine on lahutamatu osa kõrgetasemelise kliinilise kompetentsi saavutamiseks ja hoidmiseks.

Kliinikumi Leht