Kliinikumi vereloome tüvirakkude siirdamispatsientide elulemus on võrdsel tasemel teiste Euroopa siirdamiskeskustega (01.06.2021)
Euroopa Vereloome Tüvirakkude Siirdamise Assotsiatsioon viis 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses läbi võrdlusuuringu 2013–2016. aastal vereloome tüvirakkude siirdamise läbinud patsientide jälgimise ja 1-aasta elulemuse kohta. Uuring näitas, et autoloogse ehk patsiendi enda tüvirakkkude siirdamise puhul on Kliinikumi tulemused paremad kui Euroopa keskmine; allogeense ehk doonorilt vereloome tüvirakkude siirdamise puhul aga teistega samal tasemel. Kliinikumi patsientide 1 aasta elulemus on 94% autoloogse siirdamise ja 75% allogeense siirdamise puhul.
„Tegemist oli esmakordse võrdlusuuringuga ning selles said osaleda ainult keskused, kus esimesel siirdamisjärgsel aastal oli siirdamiskeskuse jälgimisel rohkem kui 80% siiratud patsientidest. Tartu Ülikooli Kliinikumis oli see 99%. Me püüame oma patsiente siirdamise järgselt jälgida läbi terve nende elu,“ selgitab dr Ain Kaare, hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja.
Allogeenseid vereloome tüvirakkude siirdamisi viiakse Eestis läbi ainult Tartu Ülikooli Kliinikumis. Dr Kaare tõstab esile just allogeense siirdamise patsientide ühe aasta elulemuse sarnasust Euroopa keskuste keskmistega, kuivõrd tegemist on äärmiselt kompleksse ja keerulise raviga. Uuringus võeti arvesse patsientide diagnoosi ning nende seisundit siirdamisele minnes. „Elulemust mõjutavad erinevad tegurid – patsientide valikukriteeriumid, siirdamisjärgsed komplikatsioonid ning nende ravi,“ toob dr Kaare välja. Seda, miks meie tulemused allogeense siirdamise puhul Euroopa keskmisega võrdsed ning autoloogse siirdamise puhul keskmisest paremad, väga detailselt välja tuua ei saa, sest iga keskus nägi teiste tulemusi anonümiseeritult.
„Sellised riikide ülesed võrdlusuuringud on Tartu Ülikooli Kliinikumile äärmiselt vajalikud, võimaldavad hinnata meie ravikvaliteeti ja -tulemusi rahvusvahelises mõõtmes. Hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna töötulemuste üle on siiralt põhjust uhke olla. Saavutatud maailmatase on aastakümnete pikkuse prof Hele Everausi poolt alustatud ning dr Kaare poolt jätkatud järjekindla arendustöö tulemus,“ kommenteeris juhatuse liige, teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf.
Tartu Ülikooli Kliinikumis viidi 2020. aastal läbi 50 vereloome tüvirakkude siirdamist, mis on seni suurim siirdamiste arv aastas. „Vereloome tüvirakkude siirdamiste arvu kasv on selge trend,“ kinnitab dr Kaare. Siirdamiste arvu tõusis ka vaatamata COVID-19 pandeemiale. „Meie töö jätkus ka koroonakriisi tingimustes. Kõik patsiendid, kes vereloome tüvirakkude siirdamist vajasid, selle ka said. Siirdamiste arvu tõusu taga on peamiselt see, et seda ravimeetodit kasutatakse üha vanematel inimestel. Tänu enam kui 25-aastasele tüvirakkude siirdamise kogemusele julgeme nüüd ravile võtta märksa vanemaid inimesi, kõige vanem patsient on praeguseks olnud 75-aastane,“ selgitab dr Kaare siirdamiste arvu tõusu.
2020. aastal läbi viidud vereloome tüvirakkude siirdamistest olid 19 allogeensed siirdamised registridoonorilt, 7 allogeensed siirdamised sugulasdoonorilt, 22 autoloogsed siirdamised ehk siirdamised patsiendi enda tüvirakkkudega ning 2 haploidentsed siirdamised ehk siirdamised vanema(te)lt.
Käesoleva aasta esimese viie kuuga on kliinikumis viidud läbi juba 23 vereloome tüvirakkude siirdamist.
Lisainfo:
Dr Ain Kaare, hematoloogia-onkoloogia kliinik
Ain.Kaare@kliinikum.ee
Tel: 5331 9562