Kliinikumis hakatakse uurima digitaalse hääleteraapia mõju kõrikirurgia patsientide taastumisele (16.12.2025)

Pärast kõripiirkonnas teostatud operatsiooni vajavad patsiendid sageli taastusravi, et taastada häälekvaliteet, kujundada sobiv hääle kasutuskoormus ning vältida seeläbi liigse armkoe teket. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus uuritakse, kas digitaalne taastusravi võiks asendada konventsionaalset logopeedilist teraapiat ning kas see muudab raviteekonna patsiendisõbralikumaks ja teenuse kättesaadavamaks.

Häälekaotus või häälekvaliteedi muutus võib oluliselt mõjutada inimese igapäevaelu, tema tööd, suhtlemist ja enesekindlust. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku otorinolarüngoloogia eriala vanemarst-õppejõu dr Linda Sõbra sõnul tulevad patsiendid kõrikirurgilisele ravile eri paigust üle Eesti. „Nende seas on neid, kelle häälekvaliteet on halvenenud healoomuliste muutuste tõttu kõripiirkonnas ja kes vajavad abi häälekvaliteedi taastamisel, kui ka neid, kelle puhul on kahtlus pahaloomulistele haigustele või on vajalik kirurgiline sekkumine hingamisteede avardamiseks,“ selgitas dr Sõber, lisades, et häälekvaliteeti parandav või muutev kõrikirurgia ehk fonokirurgia keskendub häälepaelte delikaatse struktuuri säilitamisele ja funktsiooni parandamisele.

Selleks, et häälepaelte limaskest ja selle alused kihid paraneksid ilma armkoe tekketa, tuleks patsientidel teha nii operatsioonieelset kui ka -järgset taastusravi. „Ideaalis tuleks operatsioonijärgset hääleteraapiat teha iga päev kahe 10-minutilise seansina ja seda kuue kuu jooksul pärast operatsiooni, kuid logopeedilise abi ootejärjekorrad on Eestis pikad, ulatudes kuni kahe kuuni. Taastusravi oleks kõige tõhusam alustada juba esimesel postoperatiivsel nädala ning valdaval enamusel juhtudel oleks soovitatav alustada hääleteraapiaga juba enne operatsiooni. Väljakutse lahendamiseks katsetame digitaalset hääleteraapiat, mis on võrreldav traditsioonilise logopeedilise teraapiaga, kuid ei vaja igal korral füüsilist vastuvõttu,“ rääkis dr Sõber.

Patsientidele on loodud spetsiaalne rakendus nutitelefoni, mis annab juhiseid, logopeedi koostatud harjutusvideod ja meeldetuletused hääleteraapia tegemiseks. „Lisaks praktilistele juhistele operatsioonipäeva ja -järgse perioodi kohta, toetab rakendus patsiente igapäevaste harjutuste tegemisel, võimaldades jälgida raviplaani täitmist, vastata küsimustikele ning saada vastuseid sagedamini esitatud küsimustele. Hääleteraapiat on võimalik läbida ka omale sobival ajal või kohas, teraapia tegemiseks logopeedi juurde tulema ei pea,“ sõnas vanemarst-õppejõud, lisades, et digitaalne hääleteraapia võib pakkuda patsientidele samaväärset või isegi paremat postoperatiivset elukvaliteeti.

Rakenduse mõju ja edukust katsetatakse kahe aasta jooksul 80 patsiendiga. „Arvestades, et osa patsientidest võib vajada traditsioonilisemat lähenemist, luuakse paralleelselt ka kontrollgrupp. „Neile pakutakse tavapärast taastusravi ning selline jaotus võimaldab teaduslikult hinnata, kas ja mil määral aitab digitaalne teraapia kaasa patsientide taastumisele võrreldes traditsioonilise lähenemisega,“ selgitas dr Sõber. Rakenduse eesmärk on toetada patsiente ning pakkuda neile kasutajasõbralikku lahendust.

Digitaalne hääleteraapia aitab parandada patsiendikogemust ja ühtlustada ravi kvaliteeti kõikide patsientide jaoks, vähendades samal ajal tervishoiukulusid. Dr Sõbra sõnul võivad uuringu tulemused osutuda otsustavaks selle hindamisel, kas digitaalsed lahendused võiksid tulevikus saada standardseks osaks häälehäirete rehabilitatsioonist ning avada tee uute kaugteenuste kasutuselevõtuks Eesti tervishoius. Patsientide kaasamist uuringusse alustatakse 2025. aasta detsembris.

Kliinikumi Leht