Kliinikumis kasutati uudset ravitaktikat, mis laiendab neerusiirdamist vajavate patsientide ravivõimalusi (07.11.2025)
Septembrikuus viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Eestis esmakordselt läbi neerusiirdamine, mil neerudoonori ja neeru saaja veregrupid omavahel ei sobinud. Kui seni on olnud veregruppide sobimatus neerusiirdamisel vastunäidustuseks, siis nüüd avardab uudne ravitaktika neerusiirdamist vajavate patsientide ravivõimalusi.
Neerusiirdamine on parimaks ravimeetodiks lõppstaadiumis neeruhaigusega inimestele. Sealjuures on Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogia osakonna juhi dr Külli Kõlvaldi sõnul elusdoonori poolt loovutatud neeru siirdamisel paremad tulemused nii patsiendi kui ka siiratud neeru ellujäämise osas, võrreldes surnud doonori neeru siirdamisega. „Võimalikest elusdoonoritest ligikaudu 30% ei saa aga loovutada elundit oma siirdamist ootavale lähedasele immunoloogilise sobimatuse tõttu. See tähendab, et uut elundit vajaval inimesel esinevad kas antikehad doonori valgeliblede pinnavalkude kompleksi ehk HLA vastu või elundi loovutajal ja saajal on erinevad veregrupid ehk niinimetatud AB0 sobimatus. Selliste barjääride ületamiseks on võimalik kasutada kahte erinevat strateegiat. Esimene neist on elundit vajava inimese immuunsüsteemi desensibiliseerimine, mille eesmärk on eemaldada patsiendi antikehad siirdamiseelselt ja vältida antikehade taasteket ka pärast siirdamist. Teine võimalus on elundivahetus kahe või enama doonori ehk elundi loovutaja ja retsipiendi ehk elundi saaja paari vahel,“ rääkis dr Kõlvald.
Veregruppide sobimatust AB0 süsteemis on peetud pikka aega neerusiirdamise absoluutseks vastunäidustuseks, mis omakorda on kitsendanud elundisiirdamist ootavate patsientide võimalusi. Veregrupisüsteemis eristatakse nelja veregruppi – A, B, AB ja 0. Veregruppide mittesobivus ehk AB0 incompatibility tähendab olukorda, kuspatsiendi veres esinevad antikehad doonori punaliblede A- või B-antigeeni vastu. „Veregruppide sobimatus põhjustab patsientidel varajast äratõukereaktsiooni ja siiratud elundi kaotust. Olulised arengud, et ka sellises situatsioonis saaks elundeid siirata, on toimunud maailmas just viimastel aastakümnetel ning seda tänu oluliselt parematele teadmistele immuunsüsteemist ja uute ravimite kättesaadavusele,“ tutvustas osakonnajuht.
Patsient, kellele uudne neerusiirdamine Kliinikumis 16. septembril 2025 tehti, oli 18-aastane naisterahvas, kes vajas elundisiirdamist lõppstaadiumis neeruhaiguse tõttu. Siirdamiseks loovutas neeru tema isa ning patsiendi taastumine operatsioonist on läinud ootuspäraselt. „Desensibiliseeriva ravi eesmärk oli antud juhul anti-A ja anti-B antikehade hulga vähendamine enne siirdamist ja nende taseme hoidmine allpool ohutuks peetavat läve pärast siirdamist. Selle saavutamiseks järgisime spetsiaalset raviprotokolli,“ tutvustas dr Kõlvald.
Ta tõi välja, et kaasaegsete ravijuhiste järgi on kuni 90% veregruppide sobimatusega patsientide puhul võimalik viia läbi immuunsüsteemi desensibiliseerimine enne elusdoonori neeru siirdamist, misjärel toimub siirdamine. „Seejuures on patsientide ja siiratud elundite elulemus samaväärne kui sobiva veregrupiga neeru siirdamise korral,“ ütles nefroloog dr Kõlvald.
Uudne meetod avardab edaspidi ka teiste neerusiirdamist vajavate patsientide ravivõimalusi. Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli kinnitusel on siirdamisvõimaluste avardumine Eesti patsientide jaoks kauaoodatud uudis. „Uue meetodi käivitamisele eelnes pea aastapikkune põhjalik ettevalmistus, mis sai võimalikuks suure meeskonna ühistöös – tänan kolleege Kliinikumi sisekliinikust ja kirurgiakliinikust, ühendlaborist, verekeskusest, operatsiooniteenistusest ning anestesioloogia ja intensiivravi kliinikust. Hindamatut abi saime Helsingi siirdamiskeskusest, eelkõige dr Ilkka Helanterält, kes jagas lahkelt oma teadmisi ja kogemusi,“ lausus Pall. Eriline tänu kuulub tema sõnul ennekõike esimesele elusdoonorile ning neeruretsipiendile, kes olid valmis uut raviteekonda koos Kliinikumiga alustama.
Uudse ravitaktikaga läbi viidud neerusiirdamise kirurgideks olid dr Jaanus Kahu ja dr Maris Niibek Tartu Ülikooli Kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonnast. Neerusiirdamisi tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumis kui Eesti ainsas siirdamiskeskuses aastast 1968, lisandunud uus ravitaktika avardab edaspidi neerusiirdamist vajavate patsientide ravivõimalusi.
Lisainfo
Virge Pall, Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor
Virge.Pall@kliinikum.ee