Kliinikumis toimunud CAR-T sümpoosion viib Eesti lähemale tipptasemel rakuravile (23.01.2026)

21. jaanuaril 2026 toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis rahvusvaheline CAR-T sümpoosion, mis tõi Eestisse juhtivad rakuravi tippspetsialistid Ameerika Ühendriikidest, Soomest, Leedust ja Eestist. Tegemist on märgilise sündmusega, mis peegeldab Eesti arengut rakuravi valdkonnas ning tugevdab koostööd vähiravi uuenduslike meetodite osas.

CAR-T-ravi ehk kimäärse antigeeni retseptoriga T-rakuravi on üks kiiresti arenevaid personaalmeditsiini suundi, eriti hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate ravis. „Personaalne CAR-T rakuravi võimaldaks päästa kuni 50% teatud hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate diagnoosiga patsientidest, kelle haiguse vorm on täna veel ravimatu. CAR-T rakuravi toimib põhimõttel, mil patsiendi enda immuunrakke ehk T-rakke muundatakse geneetiliselt nii, et nad oleksid võimelised leidma üles ja hävitama kehas olevaid vähirakke,“ kirjeldas Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Ain Kaare.

Erinevalt enamikest Euroopa riikidest ei ole CAR-T rakuravi Eestis täna veel kättesaadav. Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Icosagen algatasid kaks aastat tagasi koostööprojekti, mille eesmärk on tuua uuenduslik ravi ka Eesti patsientideni. „Koostööprojekt edeneb hästi, rida vajalikke võimekusi on loodud ja käib metoodika testimine. Eesmärgiks on esimese patsiendi ravi alanud aasta jooksul. Ravimeetodi sisseseadmine kahe haigla ja biotehnoloogia firma kolmepoolses koostöös on keeruline protsess, mida Euroopas on teinud vähesed haiglad, kuna tavaliselt kasutatakse suurte ravimfirmade toodetavaid CART rakuravi preparaate. Eesti kahjuks räägib siin ravimituru väike maht, mistõttu suurte ravimfirmade võimalused meieni ei jõua. Seetõttu jääb meie võimaluseks haiglate enda poolt nn point-of-care lähenemisega toodetavad preparaadid. Toimunud sümpoosioni keskmes oligi küsimus, kuidas tuua keerukas, kuid potentsiaalselt elupäästev raviviis laiemalt kliinilisse kasutusse Balti- ja Põhjamaade regioonis, sealhulgas Eestis,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige prof Joel Starkopf.

Sümpoosioni esimese osa peaettekande pidas professor David N. Wald Ameerika Ühendriikidest (Case Western Reserve Ülikooli Meditsiinikool, Kure Cells biotehnoloogia), kes tutvustas CAR-T-rakuravi viimaseid arenguid, ühtlasi murrangulist ühepäevast CD19 CAR-T ravi tootmisprogrammi ning viimased värskeid kliinilisi andmeid. Soome Punase Risti Verekeskuse arendusjuht ja dotsent Erja Kerkelä tutvustas Soome kogemust, rääkides FiCAR-T rakuravi prekliinilisest arendusest. Leedu vaadet esindas Vilniuse Ülikooli haigla Santaros Klinikos hematoloogia, onkoloogia ja transfusioonmeditsiini keskuse juht professor Laimonas Griskevicius, kes käsitles CAR-T-ravi hetkeseisu ja tulevikuperspektiive Leedus. Leedus on haiglasisene CART rakuravi preparaatide tootmine käivitatud juba kolm aastat tagasi, mistõttu on neilt palju õppida.  Eesti olukorrast andis ülevaate Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Ain Kaare, tutvustades samme, mida Eestis tehakse CAR-T-ravi kliinilise võimekuse loomiseks.

Päeva teises pooles keskenduti CAR-T-ravi uutele võimalustele, eriti soliidtuumorite ravis – valdkonnas, kus väljakutsed on suured, kuid potentsiaal märkimisväärne. Peaesinejaks oli professor Kazuki N. Sugahara Ameerika Ühendriikidest (Columbia Ülikool, Irving meditsiinikeskus), kes tutvustas kasvajaid läbistavate CAR-T-rakkude kontseptsiooni ja iRGD-vahendatud rakkude paremat tungimist kasvajakoesse. Eesti teaduse tugevust demonstreeris ka Tanel Mahlakõiv ettevõttest Icosagen Cell Factory ning Tartu Ülikooli professor Tambet Teesalu, kes rääkisid antikehade arendusest ja sihtmärgistatud rakuravi tehnoloogiatest. Arutati perspektiive uute ravimarenduste testimiseks erineva faasi kliinilistes uuringutes.

Eesti on viimastel aastatel oluliselt arendanud nii GMP (Good Manufacturing Practice) taristut kui ka kliinilist valmisolekut CAR-T-rakkude valmistamiseks ja kasutamiseks ning omab tugevat potentsiaali kujuneda rahvusvaheliselt hinnatud teadus- ja arenduspartneriks rakuravi valdkonnas. Tartu Ülikooli Kliinikum teeb omakorda tihedat koostööd Eesti haiglatega ning panustab kõrgtehnoloogilise rakuravi arendamisse, et parandada ravitulemusi nii vähi kui ka harvikhaiguste korral. Seda toetavad Icosageni rakutehase tipptasemel tehnoloogia ja GMP-võimekus antikehade, rakuliinide ja rakuteraapiate arendamiseks, samuti riiklik siirdemeditsiini ja kliinilise teadusuuringute taristu, sealhulgas Kliinikumi ja Tartu Ülikooli kliiniliste uuringute keskus, mis pakub erialast ekspertiisi ja üleriigilist infrastruktuuri. Lisaks annab täiendava konkurentsieelise Eesti Geenivaramu, mis võimaldab rikastada kliinilisi uuringuid rahvastikupõhise biopanga andmetega ning siduda tipptasemel ravi täppismeditsiini lahendustega,kinnitades, et Eesti ei ole rakuravi arendustöös pelgalt pealtvaataja, vaid kujunemas aktiivseks ja usaldusväärseks partneriks rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo
Prof Joel Starkopf, juhatuse liige
Joel.Starkopf@kliinikum.ee