Koe- ja rakuravi arenduskeskust asus juhtima Kai Jõers (30.10.2025)

Alates 1. oktoobrist 2025 juhib Tartu Ülikooli Kliinikumi uut üksust – koe- ja rakuravi arenduskeskust – ühendlabori vanemlaborispetsialist Kai Jõers. Nelja-aastasel juhtimisperioodil ootab ees keskuse sisulise töökorralduse väljatöötamine koostöös arenduskeskusega liituvate töögruppidega ja uute puhasruumide kasutusele võtmine. Samuti soodsa keskkonna loomine uuteks, innovatiivsete koe- ja rakuravi teenuste arendamiseks, mis lõpuks jõuavad ka patsientide ravisse uuenduslike meetoditena. 

Palju õnne uues ametis! Mis on koe- ja rakuravi arenduskeskus ning millised selle praegused kasutusvaldkonnad?

Koe- ja rakuravi arenduskeskus (KRAK) loodi selleks, et koondada ühtsesse üksusesse ja ruumikompleksi kõik Kliinikumi üksused, kes tegelevad rakkude ja kudede käitlemisega ning vajavad selleks kõrgema puhtusastmega B- ja C-klassi ruume. Seni on need tegevused toimunud Kliinikumis eri paikades ja osakondades, kuid nüüd viiakse need kokku GMP-nõuetele (Good Manufacturing Practice) vastavatesse puhastesse ruumidesse. Selline ühendamine võimaldab luua ühtse kvaliteedijuhtimissüsteemi, tugevdada koostööd ja optimeerida kulusid ning tagada jätkusuutlik ja innovatsioonivõimeline keskus, mis toetab nii teadust kui ka selle rakendamist ravitöös.

Koe- ja rakuravi arenduskeskuse ruumides hakkavad tegutsema vereloome tüvirakkude ja rakuravi keskus, skeletikudede pank, naistekliiniku ja silmakliiniku rakkude ja kudede käitlemise üksused. Lisaks rajatakse ka biopank, kus hoiustatakse käitlemise järgselt valminud rakke ja kudesid sisaldavad produktid väga madalatel temperatuuridel, nii lämmastikmahutites kui ka ultrasügavkülmikutes.

Millised uued ravivõimalused keskus avab?

Keskus loob aluse uute rakuravi meetodite arendamiseks Kliinikumis. Näiteks saab vereloome tüvirakkude ja rakuravi keskuses edasi minna CAR-T rakuravi väljatöötamisega. See on uudne ravimeetod, mille abil on võimalik ravida hematoloogilisi pahaloomulisi kasvajaid neil patsientidel, kellele senised ravimeetodid ei toimi. Pikemas plaanis on eesmärk laiendada CAR-T rakuravi ka teistes suundades.

Uued B-klassi puhasruumid võimaldavad silmakliinikul arendada edasi sarvkesta tüvirakkude kasvatamist ja siirdamist. See on ravivõimalus, mida ootavad juba praegu kümned patsiendid ning mida seni ei olnud võimalik edasi arendada vastavate puhaste ruumide puudumise tõttu.

Kas keskuse mõju ulatub ka kaugemale?

Koe- ja rakuravi arenduskeskus tugevdab Kliinikumi positsiooni innovatiivse ja teaduspõhise meditsiini edendajana. Keskuse kaudu tagatakse kõigis rakkude ja kudede käitlemisega seotud tegevustes ühtne kvaliteet ja standardiseeritud protsessid. Lisaks loob see pinnase uute ravimeetodite ning võimaluse osaleda rahvusvahelistes teadusprojektides ja kliinilistes uuringutes.

Milliseid nõudeid tuleb uute ruumide puhul täita?

Keskuse ruumid peavad vastama rangetele puhtus- ja ohutusnõuetele, et tagada rakkude ja kudede käitlemine vastavalt uuenenud määrusele. Kõik ruumid ühendatakse kliimakontrolli süsteemi, mis monitoorib ruumides olevat rõhku, niiskust, temperatuuri ja osakeste arvu. Ruumide vahel toimub liikumine kontrollitult, positiivne rõhuvahe säilitamiseks saab ühest ruumist teise liikuda alles pärast seda, kui lüüsiuksed on sulgunud ja rõhud taastunud. Väga oluline on ühtne kvaliteedisüsteem ja dokumentatsioon, mis tagab, et kõik tegevused oleksid jälgitavad ja vastaksid heale tootmistava GMP nõuetele. Selles osas on koe- ja rakuravi arenduskeskus sarnane praegu Kliinikumi apteegiga, kus valmistatakse ravimeid vastavalt sarnastele puhasruumi nõuetele.

Mida peate olulisemateks keskuse lähiaja eesmärkideks? 

Kahe aastaga tuleb täita kõik eeldused Euroopa uute nõuete täitmiseks. Lisaks ruumide ehitamisele tuleb välja töötada ka sisuline keskuse töökorraldus ja juhtimisstruktuur, tagada kvaliteedisüsteemi rakendamine ning valmistuda ruumide valideerimiseks. Samuti on oluline luua tihe koostöö kõigi keskuse tööga kokku puutuvate osapooltega – töögruppide, transplantatsioonikeskuse ja meditsiinitehnika spetsialistidega.

Kliinikumi Leht

Infokast

Kai Jõers on omandanud 2009. aastal Tartu Ülikoolis teadusmagistri kraadi geneetika erialal. Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlaboris on ta töötanud alates 2013. aastast, samuti on ta töötanud nii Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis, ettevõttes Quattromed AS kvaliteedijuhina ning arendusjuhina kui ka GMP ja ISO juhtimissüsteemide koordinaatorina AS-s Kevelt. Aastast 2008 on ta Eesti Akrediteerimiskeskuse erialaassessor.

Tulenevalt ISO standardite süvateadmistest, on tal olnud suur roll ravitegevuse toetamisel kvaliteetse laboriteenuse arendamise kaudu. Ta on andnud panuse Kliinikumi skeletikudedele kvaliteedijuhtimissüsteemi, samuti verekeskuse kvaliteedijuhtimissüsteemi, osaledes akrediteerimisprotsessis konsultandina. Samuti on ta osalenud vereloome tüvirakkude ja rakuravi keskuse dokumendihaldussüsteemi parendamisel, juurutanud ühendlaboris erinevaid sujuvaks ja kvaliteetseks tööprotsessiks vajalikke programme, samuti ISO15189 kvaliteedijuhtimissüsteemi geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus.

Kai Jõers on Eesti Laborimeditsiini Ühingu liige, kuuludes 2023. aastast ka ühingu juhatusse. Ta on juhtinud erinevaid töörühmi, osalenud Tervisekassa emakakaelavähi sõeluuringu tegevusjuhendi väljatöötamise töögrupis, ühtlasi juhib ta meditsiinilabori spetsialisti kutseomistamise komisjoni tööd.

Oma teadmisi jagab ta edasi Tartu Ülikooli biomeditsiini magistriõppe laborimeditsiini aines, olles ise üks selle õppeaine kavandajatest. Samuti loeb ta TalTechi geenitehnoloogiks õppijatele kliinilis-laboratoorsete meetodite õppeaines kvaliteedijuhtimise loenguid.