Kõige enam esineb viirusinfektsioone 2–4aastastel lastel (29.01.2026)

Talvine viiruste periood on käes, mistõttu küsis Kliinikumi Leht Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna juhilt dr Piia Jõgilt, millised on laste kõige levinumad viirusinfektsioonid, kuidas neid ravida ning millistel juhtudel on vajalik haiglaravi.

Millistesse viirusinfektsioonidesse haigestuvad praegusel perioodil lapsed enim?

Kui rääkida hingamisteede viirushaigustest, siis Kliinikumi lastekliinikus on haiglaravil hetkel kõige rohkem respiratoorse süntsütiaalviiruse (RSV) tõttu haigestunud imikuid ja väikelapsi. Detsembri teises pooles domineerisid gripi tõttu hospitaliseerimist vajavad lapsed. Sekka satub ka COVID-19 infektsiooniga lapsi. Lisaks levivad rinoviirused, mis on tavalise nohu peamine põhjustaja. Need viirused on väga sagedased igas vanuses lastel, samuti paragripi-, adenoviirused ja teised koroonaviirused, mis põhjustavad „gripilaadseid“ haigestumisi.

Rääkides aga kõhuviirustest, siis talvisel perioodil on kõige sagedasemaks kõhuviiruseks noroviirus, mille peamised sümptomid on iiveldus ja oksendamine, harvem ka kõhulahtisus ja palavik. Kuna haigus kulgeb enamasti lühiajaliselt, 1–3 päeva, siis ei vaja enamasti lapsed haiglaravi. Siiski on viimastel nädalatel lapse ka noroviiruse tõttu haiglaravi vajanud.

Ajalooliselt on laste raske kõhulahtisuse peamiseks põhjuseks olnud rotaviirus, mis põhjustab suurt vedelikukadu. Vedelikukadu tekib korduv ja sagedase oksendamise ning vesine kõhulahtisus tõttu. Lisaks võib esineda kõrge palavik. Haigus võib kesta kuni 7 päeva. Õnneks on enamik lapsi rotaviiruse vastu vaktsineeritud ning seetõttu satuvad rotaviirushaigusega lapsed haiglasse tänapäeval harva.

Viirusliku gastroenteriidi parim ravi on jootmine sagedasti ja väikeste loksudega, kuid mõnikord see ei õnnestu ja raske vedelikupuuduse korral on vajalik haiglaravi.

Millistes vanusegruppides esineb viiruseid kõige rohkem?

Kõige enam esineb viirusinfektsioone 2–4aastastel lastel. Selles vanuserühmas on sage nakatumine tingitud eelkõige varasema immuunsuse puudumisest ning tihedast kokkupuutest teiste lastega lasteaedades. Levinumad tekitajad on erinevad hingamisteede haigusi põhjustavad viirused nagu RSV, rinoviirused, gripiviirused, aga ka sooleinfektsioone põhjustavad viirused nagu nt noroviirus.

Ka noorematel koolieelikutel ja koolilastel püsib viirusnakkuste esinemissagedus kõrge. Seda soodustab suur igapäevane lähikontakt rühmades ja klassides ning veel täielikult välja kujunemata hügieeniharjumused, mis hõlbustavad viiruste levikut.

Kas ka haiglaravi vajavad enim väikelapsed?

Nii on. Viirushaiguste tõttu vajavad haiglaravi kõige sagedamini imikud ja väikelapsed. Seedetrakti viirushaiguste korral on neil väiksema kehamassi tõttu oluliselt suurem risk vedelikupuuduse tekkeks. Samuti kulgevad hingamisteede viirusinfektsioonid selles vanuserühmas sagedamini raskemalt – esineb rohkem hingamisraskust, kõrget palavikku ning ka febriilseid krampe.

Vanemad lapsed ja noorukid põevad viirushaigusi üldjuhul harvem ja kergemal kujul. Haiguspilt piirdub sagedamini ülemiste hingamisteede sümptomitega, nagu nohu, kurguvalu ja köha, ning raske kuluga haigust ja tõsiseid tüsistusi esineb harvem.

Mida lapsevanem peaks jälgima, et tunda ära, millal piisab kodusest ravist ja millal pöörduda arsti poole?

Kodune ravi on enamasti piisav juhul, kui lapse üldseisund on hea, palavik on mõõdukas ja allub palavikualandajatele ning laps joob piisavalt vedelikke. Oluline on ka see, et palavike vahepeal on laps oma tavapärase käitumisega, mängib ja toimetab ringi.

Kindlasti tuleb abi otsida juhul, kui lapse üldseisund on selgelt muutunud – laps on palavike vahepeal tavapärasest loium, magab ebatavaliselt palju või vastupidi on rahutu ja ärritunud ning lapsevanem ei leia sellele selget põhjust. Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda ka siis, kui lapsel on vedelikupuuduse tunnused nt laps urineerib vähem või harvem kui tavaliselt, laps nutab pisarateta, ja/või lapsel on kuivad suu, keel ning huuled. Ka vedelikupuudus võib olla lapse loiduse ja jõuetuse põhjus.

Samuti vajavad kiiret arstiabi hingamisprobleemid, näiteks kiirenenud, raskendatud või pingutatud hingamine. Murettekitav peaks olema ka väga kõrge või sageli korduv palavik, mis ei allu tavapärastele palavikualandajatele või püsib mitu päeva järjest.

Kindlasti tuleks abi otsida ka siis, kui esineb pidev oksendamine või kõhulahtisus koos süveneva dehüdratsiooniga, või tugeva kõhuvalu korral.

Selliste kirjeldatud sümptomite korral on oluline mitte jääda ootama, vaid pöörduda õigeaegselt arsti poole, et laps saaks vajaliku abi.

Kui piisab kodusest ravist, siis millised on olulisemad kodused ravivõtted?

Ägedate viirushaiguste korral on kodustel ravivõtetel väga oluline roll sümptomite leevendamisel ja ka tüsistuste ennetamisel. Esmatähtis on piisav vedelikutarbimine, et vältida vedelikupuudust, eriti palaviku, oksendamise või kõhulahtisuse korral. Vajaduse korral tuleks kasutada suukaudseid rehüdreerivaid lahuseid (ORS), mis aitavad säilitada vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu.

Palaviku ja valu korral tuleb kasutada palavikualandajaid, kuid seejuures tuleb kindlasti lähtuda lapse kehakaalust, mitte vanusest. Paratsetamooli soovitatav annus on 15 mg/kg ja ibuprofeeni annus 10 mg/kg ühe manustamiskorra kohta. Liiga madala annuse kasutamine on üks sagedasemaid põhjuseid, miks pöördutakse erakorralise meditsiini osakonda murega, et palavik ei lange.

Nohu ja köha korral on kodustes tingimustes tõhusaks abivõtteks inhalatsioonid 0,9% naatriumkloriidi (NaCl) lahusega, mis aitavad niisutada hingamisteid ja vedeldada sekreeti. Väikelastel on eriti tähtis hoida nina puhtana, kuna ninahingamise takistus halvendab enesetunnet, söömist ja und. Selleks tuleks nina regulaarselt loputada 0,9% NaCl lahusega ning vajadusel sekreet eemaldada. Samuti on oluline õpetada lapsi võimalikult varakult õigesti nina nuuskama, et soodustada sekreedi eemaldumist ja vähendada tüsistuste riski.

Teatavasti on ennetus alati parem kui haiguse põdemine. Millised oleksid kolm olulisimat nõuannet viiruste ennetamiseks?

Esiteks on äärmiselt oluline hea hügieen: sage ja korrektne kätepesu seebiga, eriti pärast tualeti kasutamist ja enne söömist, on tõhus viis viiruste leviku vähendamiseks ning on eriti tähtis noroviiruse ennetamisel. Samuti aitab regulaarne ruumide tuulutamine vähendada õhus levivate viiruste hulka.

Teiseks on oluline vaktsineerimine. Hooajaline gripivaktsiin aitab ennetada raskeid haigusvorme. Eestis on gripivaktsiin kuni 7-aastastele lastele tasuta. Meeles tasub pidada, et kui alla 9-aastast last vaktsineeritakse gripi vastu esimest korda, on täieliku kaitse saavutamiseks vajalik kaks vaktsiinidoosi, mida manustatakse vähemalt 4-nädalase vahega. Imikute puhul on oluline roll ka rotaviirusevastasel vaktsineerimisel, mis vähendab oluliselt raske gastroenteriidi teket.

Kolmandaks tuleb ägedate haigussümptomite korral jääda koju, eriti siis, kui esinevad intensiivne nohu ja köha, palavik ning üldine halb enesetunne. Lapse või nooruki lasteasutusse või kooli saatmine sellises seisundis ei ole õige, kuna lapse enesetunne on kehv, see soodustab viiruste levikut ning pikendab haigestumisahelat.

Kliinikumi Leht