Kriisiõppusel Tervex harjutati arstiabi andmist varje tingimustes (08.05.2025)

Täna, 8. mail toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis kriisiõppus Tervex, mille eesmärk oli harjutada arstiabi andmist varje tingimustes, samuti hulgikannatanutega olukordade lahendamist. Tervex on osa Eesti kaitseväe korraldavast rahvusvahelisest suurõppusest SIIL.

Stsenaariumi järgi oli sõjalise rünnaku oht kõrge, millest teavitamiseks anti õhuhäire. Seejärel evakueeriti Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna, intensiivravi osakondade ning operatsiooniteenistuse patsiendid varjendisse. „Kliinikumi uue lastekliiniku maja ehitamise ajal algas ka sõda Ukrainas, mistõttu otsustas Kliinikumi juhtkond rajada planeeritud kahekorruselisse maa-alusesse parklasse varjumise võimalused. Ravitöö mõttes tähendab see valmidust nii ravivoodite jaoks, hapniku- ja elektrivalmidust, aga ka näiteks suruõhu ja andmeside toimimist,“ selgitas Kliinikumi õppuse juht ning  5. kliinilise valdkonna juht dr Jaan Sütt.

Pärast õhuhäiret ja ravitöö varjumist toimus Tartu lähedal ka õnnetus kaitseväelastega, muud tavapärased erakorralist abi vajavad olukorrad ning sellele lisaks varing Tartu Sõpruse sillal. Seetõttu kuulutati haiglas välja suurõnnetus, mis tähendab enam kui 8 punase tiraažikategooria patsiendi saabumist ühe tunni jooksul. Patsientide rollis olid nii näitlejad kui vabatahtlikud, kes olid vastavalt vigastustele tõetruult grimeeritud. Kriisiõppuse raames käsitleti kokku 53 patsienti – 12 neist evakueeriti õhuhäire järgselt, ülejäänutest osad suunati maa-alusesse operatsioonituppa, samuti intensiivravi osakonda ja teistesse haigla osakondadesse, osad patsiendid suunati koju ning 1 patsient anti üle politseile. Operatsioonivõimekus oli rajatud kahte operatsioonituppa, mille efektiivse töötamise ajal jälgis valvekirurg nii operatsioonitubades kui EMOs toimuvat kirurgilist tegevust.

„Ravitöö sellistes varje tingimustes on üsna väljakutsuv. Nii kõrgetasemelises haiglas ei saa arstid ja õed üksi töötada, vaja on meditsiinilisi tugiteenistusi nagu näiteks verekeskus ja labor, aga ka IT-tuge kuni halduse ja toitlustamiseni välja. Seega panustasid õppusesse paljud Kliinikumi töötajad nii nagu see oleks ka reaalelu ohu- ja kriisiolukordades,“ rääkis dr Sütt.

Kliinikumist osales suurõnnetuse lahendamisel ligi 100 töötajat, üle Tartu linna kokku ligi 300 inimest. Tartu kiirabi operatiivjuhi ning sündmuse juhi dr Kaarel Lehtoja sõnul osales kiirabi suurõnnetuse lahendamisel seitsme kiirabibrigaadiga, kellele lisaks oli kaasatud välijuht ning katastroofi haagis. „Koostöö haiglaga sujus väga hästi – info liikus, sealhulgas teave haigla ravitöö toimumisest varje tingimustes,” kommenteeris Lehtoja.

Lisaks kiirabile osalesid õppusel ka teised operatiivüksused: Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Päästeamet ja turvafirma Viking Security, kellega koostöö on kriisiolukordades väga oluline.  

Kriisiõppused on vajalikud töötajate valmisoleku tagamiseks ning teadmiste uuendamiseks. Lisaks võimaldab õppus Kliinikumi töötajatel koolitustel omandatud teadmisi praktikasse rakendada – selliste olukordade jaoks on töötajad läbinud nii ATLS traumakoolituse, HMIMMS suurõnnetuse lahendamise, triaažikoolituse kui ka teisi kriisikoolitusi. Ühtlasi uuendatakse vajadusel pärast kriisiõppust ka Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisiplaani. Kriisiõppust vaatlesid ja hindasid reageerivate tervishoiuteenuse osutajate, Eesti Kaitseväe ja Terviseameti esindajad.

Kliinikum tänab nii õppusel osalenud suurõnnetuse lahendajaid, kõiki õppuse ettevalmistusse panustajaid kui ka teisi õppusel osalenud koostööpartnereid.

Lisainfo
Dr Jaan Sütt, Jaan.Sytt@kliinikum.ee