Kuidas mõjutavad nutiseadmed laste arengut? (06.10.2025)
Liigne nutiseadmete kasutamine jätab jälje laste loovusele, õppetööle ning vaimsele ja füüsilisele tervisele. Erinevate digiekraanide soovituslikust kauem kasutamine tõrjub kõrvale päriselu mängud ning sotsiaalse suhtluse, ohustades enim just väikelapsi.
Tänapäeva digiajastul on üha olulisem arutleda selle üle, millises vanuses ja millisel määral on ekraanid lapsele sobilikud. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku üldpediaatria ja neuroloogia osakonna arst-õppejõud dr Mari Lukka selgitas, et just väikelapseeas tuleks olla erinevate ekraanide suhtes eriti tähelepanelik. „Esimestel eluaastatel areneb aju kõige kiiremini ja toimub aktiivne närviühenduste loomine, mis mõjutab kogu hilisemat arengut. Kui lapsel puuduvad mitmekesised kogemused oma meelte, liikumise ja vahetu suhtlemise kaudu ning need asendatakse passiivse ekraanivaatamisega, võib see avaldada püsivat negatiivset mõju nii kognitiivsetele kui ka kehalistele oskustele, sealhulgas kõne arengule,“ rääkis dr Lukka.
Seetõttu rõhutab Maailma Terviseorganisatsioon, et alla 1-aastased lapsed ei peaks veetma aega ekraanides. Alla 2-aastaste puhul soovitatakse seda hoida võimalikult minimaalsena ning kindlasti mitte lasta ületada ühte tundi päevas. „Sama reegel – maksimaalselt üks tund – kehtib ka alla 5-aastastele lastele, arvestades nii televiisori kui ka tahvelarvutite, mobiiltelefonide ja mängukonsoolide kasutust. Liigne ekraaniaeg selles vanuses takistab aktiivse mängu ja suhtluse kaudu vajalike oskuste omandamist,“ selgitas arst-õppejõud. Ameerika Ühendriikide lastearstide ühendus soovitab 5–17-aastaste laste puhul piirata meelelahutuslikku ekraaniaega kahe tunnini päevas, jättes arvestamata õppetööks vajaliku kasutuse.
Tervise Arengu Instituudi andmetel on esimese klassi õpilaste vaba aja elektroonikaseadmete kasutus argi- ja puhkepäevadel märgatavalt erinev. Koolipäevadel on soovitusliku ekraaniajaga õpilasi 58%, puhkepäevadel vaid 27%. Rääkides teismelistest, siis PISA 2022. aasta testi tulemusel selgus, et tüdrukud veedavad digiseadmes nädalas keskmiselt 57 tundi ning poisid 58 tundi. Dr Lukka sõnul avalduvad teismeliste puhul liigse ekraaniaja mõjud vanusest ja huvidest sõltuvalt erinevalt. „Tüdrukutel on sagedamini seoseid sotsiaalmeedia liigkasutuse ja depressiooni või ärevuse sümptomite sagenemisega, poistel aga esineb rohkem arvutimängudega seotud sõltuvust, emotsioonide reguleerimise raskusi ja impulsiivsust,” lisas arst-õppejõud.
2025. aasta TAI teadlaste koostatud Rahvastiku tervise aastaraamat toob välja, et ekraanide liigne kasutamine suurendab laste istuvat eluviisi, vähendab kehalist aktiivsust ning tekitab uneprobleeme Eesti laste seas. Sama probleemi näeb dr Lukka ka enda vastuvõttudel, kuhu jõuavad teismelised, kes veedavad nutiseadmetes kaheksa kuni kümme tundi ööpäevas, sealhulgas koolipäevadel. „Vastuvõtule jõudnud noorte seas on probleemiks liigne kehakaal, kuna liikumine ja muud aktiivsed tegevused jäävad tagaplaanile. Lisaks on probleeme unega – nutiseadmeid kasutatakse ööune arvelt ning sellel on otsene mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.”
Lapsevanematel on ekraaniaja kasutamise reguleerimisel oluline roll ning seda kinnitas ka Eestis läbi viidud teadusuuring. Prof Tiia Tulviste ja Jaan Tulviste poolt läbi viidud uuringusse olid kaasatud perekonnad, kus laste vanuseks 2,5–4 eluaastat. Uuringust selgus, et antud vanuses lapsed veedavad ekraanide ees aega keskmiselt 1,8 tundi. Samuti selgus seos vanemate ja laste ekraaniaja vahel – kui vanemad veetsid ekraanides palju aega, tegid sama ka lapsed. Sealjuures olid suure ekraanikasutusega perede laste testitulemused nii sõnavara kui ka grammatika osas halvemad kui teistes peredes, mis viitab sellele, et ekraanis olles jääb lapsega suhtlemiseks vähem aega. Uuringu läbiviijate hinnangul võib öelda, et lapse väikse sõnavara taga on terve pere liiga pikk ekraaniaeg.
„Lapsevanemate teadlikkuse kasvatamine ekraanide liigse kasutamise ohtudest on oluline, et vähendada ekraanide negatiivset mõju lapse arengule. Ebapiisav eesajukoore areng ei võimalda lapsel endal nutiseadme kasutust mõistlikult reguleerida, mistõttu on piirangute seadme ja lapse arengut toetavate piiride kehtestamine ennekõike lapsevanema roll. Vanemad ise saavad olla positiivseks eeskujuks ning tagada, et ekraanid ei võtaks üle lapse arenguks vajalikke tegevusi nagu mängimine, liikumine, uni ning sotsiaalne suhtlus,“ lisas dr Lukka lastekliinikust.
Kliinikumi Leht