Kuidas ravida südamehaigusega patsiente, kes ei talu aspiriini? (30.06.2025)

Südame isheemiatõvega patsientidel on aspiriin asendamatu ravim tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste, nagu näiteks südameinfarkti ennetamisel, samuti südame pärgarterite ahenemise või ummistuste ravi ehk perkutaanse koronaarangioplastika järel tüsistuse vältimisel.Aspiriini roll neil juhtudel on vähendada verehüübimist, mille tulemusel on omakorda võimalik ennetada või takistada südame veresoonte ummistumist trombiga.

Aspiriini suhtes esineb 2,5% rahvastikust ülitundlikkus, kuid seni ei ole tõestatud turvalist varianti aspiriini asendamiseks. Üheks lahenduseks on aspiriini desensibiliseerimine, mida selgete juhiste puudumise tõttu tehakse harva.Kuna aspiriinivaba antitrombootilist ravi praegu ei ole, on oluline aspiriini ülitundlikkusega patsientide puhul siiski teha varajane desensibiliseerimise katse.

Tartu Ülikooli Kliinikum südamekliiniku abiarst Silver Kotter ja arst-õppejõud Merilin Reimann ning apteegi vanemproviisor Jana Lass desinsibiliseerisid kaks ülikoolihaigla kardioloogilist patsienti aspiriini suhtes, avaldades tulemused ka teadusartiklis. „Desensibiliseerimine tähendab ajutiselt ravimi farmakoloogiliste ja immunoloogiliste reaktsioonide kliinilist kõrvaldamist, mis saavutatakse ravimi annuse järk-järgulise suurendamisega kuni säilitusannuseni. See on kiire ja tõhus ning absoluutsed vastunäidustused üliharvad. Kasutasime südamekliinikus selleks Rossini jt raviprotokolli, ent muutsime seda mõlema patsiendi puhul neist individuaalselt lähtudes ja tuues aspiriini säilitusannuse koguse 100 mg-lt 75 mg-le,“ selgitas dr Reimann.

Seni on desensibiliseerimise üheks takistuseks Eestis olnud väikestes annustes aspiriini kättesaadavus. „Kõige väiksem aspiriinitablett sisaldab 75 mg toimeainet, ent desensibiliseerimiseks vajalike väiksemaid annuseid sisaldavate tablettide valmistamine on olnud ebatäpne ja keeruline. Tänu sellele, et Kliinikumi apteegis on eelmisest aastast olemas 3D-tabletiprinter, on võimalik printida ravimeid vastavalt annuse vajadusele. Aspiriini desnsibiliseerimise katse käigus printisime 1 mg, 5 mg ja 10 mg aspiriini närimistablette,“ tutvustas vanemproviisor Jana Lass.

Üks patsient, kellel aspiriini desensibiliseerimine läbi viidi, oli 77-aastane plaanilisele ravile tulnud naine, kelle sõnul oli aspiriini manustamine talle varem tekitanud nahasügelust, löövet, näo punetust ja õhetust. „Kasutasime patsiendi ravis modifitseeritud Rossini protokolli järgi. Erinevates protokollides on aspiriini doosid ja annustamise sagedused erinevad, kuid metaanalüüside alusel on need sama efektiivsed. Eriti efektiivne on aga jõuda aspiriini säilitusannuseni vähemalt kuue erineva aspiriini doosi manustamise järel, mistõttu muutsime ka meie originaalset protokolli. Desensibiliseerimist viiakse läbi ka paljude teiste allergiate tõttu ning protsess võib kesta mitu aastat. Aspiriini desensibiliseerimine võtab aega vaid mõned tunnid. Seega sai patsient aspiriini annuseid vastavalt 1 mg, 5 mg, 10 mg, 20 mg, 40 mg ja 75 mg. Jälgisime patsienti nii haiglas kui olime kontaktis pärast haiglaravi. Patsient talus määratud ravi hästi ning varem kirjeldatud sümptomeid – nahalööbeid, punetust, õhetust, sügelust ega muid kaebusi ei tekkinud,“ kirjeldas Silver Kotter.

Teine patsient oli 56-aastane mees, kes hospitaliseeriti erakorraliselt ning kelle puhul oli varasemate terviseandmete põhjal teada aspiriini ülitundlikkus. „Viisime patsiendil desensibiliseerimise läbi pärast intensiivravi perioodi annustega 1 mg, 5 mg, 10 mg, 20 mg, 40 mg ja 75 mg, samal ajal patsienti jälgides. Patsient sai ka kahel järgneval päeval 75 mg aspiriini, mida ta talus hästi,“ lisas dr Reimann.

Mõlema patsiendi puhul osutus densibiliseerimise katse edukaks ning see on Kliinikumi südamekliinikus aspiriini ülitundlikkusega südamehaigusi põdevate patsientide üheks võimalikuks raviskeemi osaks ka edaspidi. „Läbiviidu tulemusel saab öelda, et raviprotokolle saab modifitseerida vastavalt patsiendi vajadustele. Aspiriini desensibiliseerimist saab samade, katsetatud raviprotokollidega läbi viia ka perifeersete arterite haiguse, isheemilise insuldi ja preeklampsia ennetuse puhul. Väikeste annuste saamine on Kliinikumis võimalik tänu 3D-tabletiprinterile,“ laususid dr Reimann ja Kotter lõpetuseks.

Kliinikumi Leht