Lastekliinik ning anestesioloogia ja intensiivravi kliinik kaasavad lapsevanemaid ravimeeskonna partneritena (29.09.2021)
Septembris lõpetasid kuus kliinikumi töötajat – dr Jaanika Kuld, lasteõed Kaija Piller, Karoliina Sikkal, Darja Samulina, Kertu Lepla, Hanna Helena Pärn – mentorlusprogrammi „Lähedane koostöö lapsevanematega“, mida viiakse läbi koostöös Turu Ülikoolihaiglaga. Lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile osalevad Eestist Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Lastehaigla.
Programmi eesmärk on tõsta perekeskse hoolduse kvaliteeti, muutes senist töökultuuri ning parandades lapsevanemate ja personali vahelist partnerlust, kaasata lapsevanemaid meeskonnaliikmetena lapse ravi- ja hoolitsusprotsessi ning toetada lapse ja lapsevanema vahelist kiindumussuhet. „Oluline on enneaegselt ja haigena sündinud laste perede kaasamine nende eest hoolitsemisse, sõltumata sellest, kui väikesena või haigena nad on siia ilma tulnud. Sarnaselt peresünnitusele, millega me kõik oleme harjunud, ei eraldata last vanematest üldse pärast lapse sündi,“ toob dr Jaanika Kuld programmi põhieesmärgi välja.
„Patsientide ravi muutub programmi rakendamisel personaalsemaks. Teaduslikult on tõestatud, et vanemate kaasamine vastsündinu raviprotsessi mõjutab positiivselt lapse arengut kaugtulevikus. Programmi rakendades tekib suurem usaldus personali ja vanemate vahel, vanemad õpivad oma lapse eest hoolitsema juba haiglaravil viibides ning õpivad kiiremini oma last tundma. See vähendab vanema stressi ja ärevust koju pöördumisel ning soodustab lähedussuhte tekkimist vanema ja lapse vahel. Vanemad õpivad tundma oma lapse iseärasusi ning käitumuslikke signaale ning oskavad neile reageerida,“ selgitab programmi eestvedaja dr Heili Varendi.
Programmi järgmise sammuna asuvad mentorid koolitama lastekliiniku neonatoloogia osakonna ja anestesioloogia ja intensiivravikliiniku lasteintensiivravi osakonna personali. „Koolitustesse on haaratud arstid, õed, hooldajad, lisapersonal – kõik need inimesed, kes vastsündinu vanematega kokku puutuvad. Programm on paindlik ning on kohandatav erinevates osakondades ja erinevatele töötajatele. Tahame saavutada muutust meie mõtteviisis – et kogu meie personal hakkaks nägema vanemaid ravimeeskonna partnerina,“ kirjeldas mentorlusprogrammi läbinud lasteintensiivravi osakonna õde Hanna Helena Pärn.
Lähedase koostöö saavutamiseks vanematega õpitakse koos lapsevanematega tundma lapse individuaalset käitumist läbi vaatluste ning vestluste ja arutelude. Oluline on just praegu selle muudatusega alustada, sest lastekliiniku uude majja kolides on patsientide käsutuses perepalatid.
Pärna sõnul oli silmiavav see, mida vanemad räägivad oma kogemustest lapsega haiglas viibimisest. „Turus on personali patsiendi kohta märgatavalt rohkem, personalil on rohkem võimalik tegeleda perega. Haiglakeskkond oli personaliseeritum ning muudetud võimalikult koduseks, meeldiva atmosfääri kujundamine on osa haigla igapäevatööst.“
Koolitusprogrammiga paralleelselt läbi viidavate teadusuuringute raames kaardistatakse kliinikumis olukord enne ja pärast programmi läbiviimist. Hinnatakse nii personali koostööoskusi, suhtlemisoskust, kui ka reflektiivset mõtlemist. Samuti hinnatakse lapsevanemate meeleolu, ärevuse sümptomeid, tajutud enesetõhusust, valmisolekut kojuminekuks ning lapsevanema tajutud perekesksust. „Esimese hindamise tulemused olid kliinikumis samuti suhteliselt heal tasemel, arendamist vajavad teatud nüansid, nt vanemate kaasamine otsuste tegemisse. Ettevalmistus haiglast lahkumiseks on ka varasemalt olnud kliinikumis fookuses,“ sõnas dr Varendi.
Mentorlusprogrammi läbiviimist toetab kliinikumi arendusfond. Läbiviidavaid teadusuuringuid toetab Turu Ülikoolihaigla.