Kui patsient vajab siirdamiseks doonori vereloome tüvirakke ning perekonnas sobivat doonorit ei ole, siis pöördutakse luuüdi doonorite registri poole. Vastavalt patsiendi koesobivusele püütakse talle leida registrist sobiv doonor. Doonori koesobivus määratakse vereproovist, mille ta annab registriga liitumisel ning mille tulemusi säilitatakse registris. Kui registriga liitunu osutub kellelegi sobivaks, siis registri töötajad pöörduvad tema poole ning küsivalt talt nõusolekut annetuseks.

Nõusoleku puhul saab registri liikmest doonori kandidaat ning talt võetakse uus vereproov, ta täidab tervislikku seisundit ja verega levivate haiguste riski käsitleva küsimustiku ning tal teostatakse arstlik läbivaatus, et olla kindel, et donatsioon ei kahjustaks tema tervist.

Sellest uuest verproovist määratakse:

• veelkord koesobivusantigeenid
• veregrupp
• hepatiit B ja C testid
• HIV testid
• Süüfilise testid
• HLT viiruse testid
• tsütomegaloviiruse testid

Doonori kandidaadiks saamine ei tähenda veel doonoriks saamist. Reeglina valitakse ühe patsiendi jaoks mitu doonori kandidaati ning nende seast valitakse patsiendile sobivaim.
Doonorit informeeritakse alati kui mõni nendest testidest osutub positiivseks ning viitab nakkuse olemasolule.