Veri koosneb plasmast ja plasmas olevatest rakkudest. Suurema osa plasmast moodustab vesi, milles on lahustunud palju erinevaid keemilisi aineid- valgud (nagu näiteks albumiin), hormoonid, mineraalid, vitamiinid, antikehad. Vere koostisesse kuuluvad rakud on erütrotsüüdid (vere punalibled) , trombotsüüdid (vereliistakud), neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed granulotsüüdid, monotsüüdid ning lümfotsüüdid.
Erütrotsüüdid moodustavad umbes poole kogu vere mahust. Nende funktsiooniks on hapniku transport kopsudest kudedesse. Trombotsüüdid on pisikesed (erütrotsüüdist umbes 10 korda väiksemad) rakud, mis aitavad koevigastuse puhul verejooksu peatada. Veresoone seina terviklikkuse katkemisel trombotsüüdid kleepuvad vigastatud kohas omavahel moodustades trombotsütaarse trombi, millega suletakse vigastatud koht. Hiljem aktiveerub ka vere hüübimissüsteem ja moodustub lõplik tromhb, mis tagab veresoone seina terviklikkuse kuni veresoone seina lõpliku paranemiseni.
Neutrofiilsed granulotsüüdid ehk neutrofiilid ja monotsüüdid on põhilised valged vererakkud ehk leukotsüüdid. Neid nimetatakse ka õgirakkudeks, sest nende funktsiooniks on bakterite ja teiste võõrkehade õgimine ja tapmine. Erinevalt trombotsüütidest ja erütrotsüüdidest on neutrofiilid ja monotsüdid võimelised lahkuma verest kudedesse, kus nad võitlevad kudedesse sattunud seente ja bakteritega aidates sellega paraneda viimaste poolt põhjustatud infektsioonidest. Eosinofiilid ja basofiilid osalevad organismi allergilistes reaktsioonides.
Enamus lümfotsüüte, teine suur rühm leukotsüüte, paiknevad enamasti lümfisõlmedes, põrnas ja lümfisoontes, kuid osa neist ringleb ka veres. Eristatakse kolme põhilist tüüpi lümfotsüüte: B- lümfotsüüdid, T- lümfotsüüdid ja naturaalsed killerrakud.
Luuüdi on spongioosne kude, kus toimub kõigi vererakkude moodustumine ja arenemine. Luuüdi paikneb luude keskosas. Sünnimomendil kõik organismi luud täidetud aktiivse, nn. punase luuüdiga. Inimese vananedes asendub osa sellest mitteaktiivse, nn. kollase luuüdiga. Täiskasvanutel asub punane aktiivne, rakke moodustav luuüdi ainult lameluudes, milleks on lülisamba lülid, puusaluud, abaluud, rinnakuluu, roided ja koljuluud. Küpsed vererakud satuvad vereringesse vere voolamisel läbi luuüdi.
Vere rakkude moodustumise ja arenemise protsessi nimetatakse hemopoeesiks. Kõikide rakkude areng algab peale vereloome tüvirakkust, millel on omadus areneda erinevateks vere rakkudeks ja samas on neil ka iseenda taastootmisvõime. Vererakkude arenemist luuüdis küpseteks funktsioonivõimelisteks rakkudeks nimetatakse diferentseerumiseks.
Lõpuni arenenud ja küpsed vererakud lahkuvad luuüdist verre. Tervel inimesel on luuüdis piisaval hulgal tüvirakke, et tagada pidevalt uute erinevate vererakkude produktsioon. Väga väike hulk tüvirakkudest lahkub luuüdist verre, see hulk on nii väike, et tavalise vereanalüüsiga nende rakkude hulka määrata ei saa. Tüvirakkude esinemine veres on oluline seetõttu, et spetsiaalse protseduuriga on neid rakke võimalik verest eraldada ja koguda ning hiljem kasutada vereloome tüvirakkude siirdamiseks.