Migreeniga toimetulek algab õigest diagnoosist ja korrektsest raviplaanist (21.08.2025)

Migreen on tänapäeval hästi ravitav haigus, kuid edu eeldab korrektset diagnoosi ja arsti juhiste täpset järgimist. Tegemist on levinud kroonilise haigusega, mis avaldub tugevate peavaluhoogude ning kaasnevate sümptomitena nagu iiveldus, pearinglus ja valguskartus.

Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku neuroloogia osakonna arst-õppejõu dr Katrin Põllu sõnul kuulub migreen niinimetatud esmaste ehk healoomuliste peavalude hulka, mis tähendab, et selle põhjuseks ei ole ükski muu haigus ega muutus organismis.

„Nii migreeni kui ka teist väga sagedast healoomulist peavaluvormi – pingepeavalu – esineb rahvastikus väga palju. Migreeni puhul on sagedamini tegemist pulseeriva ja tuksuva peavaluga ning enamasti valutab just üks peapool. Pole ka haruldane, et ühel inimesel esineb mitu erinevat peavaluvormi samaaegselt, kuid enamik patsiente õpib aja jooksul ära tundma, millal on tegemist migreenihoo ja millal mõne muu peavalu tüübiga,“ selgitas dr Põld.

Migreen on enim levinud tööealise elanikkonna seas ning mõjutab eeskätt naisi. Kuigi hoogudega peavalu võib alata juba lapse- või noorukieas, kipuvad sümptomid vanemas eas aja jooksul leevenema. „Migreeni algpõhjused on tõenäoliselt geneetilise olemusega. Sümptomite vallandumist võivad mõjutada nii hormonaalsed muutused kui ka elustiiliga seotud tegurid, nagu suitsetamine, vähene uni ja stress. Samuti avaldab mõju keskkond,“ rääkis arst-õppejõud, kelle sõnul on migreeniga inimeste närvisüsteem keskmisest tundlikum erinevate mõjutajate suhtes. Seepärast on oluline õppida tundma oma migreenihoogude vallandajaid ning neid võimaluse korral vältida.

Migreen ise pole eluohtlik, kuid võib tugeva valu ning muude sümptomite tõttu olla äärmiselt elukvaliteeti häiriv haigus. Kaasaegne migreeniravi jaguneb hooraviks ja hoogusid ennetavaks ehk profülaktiliseks raviks. „Migreenile sarnase peavaluga võivad kulgeda teisedki neuroloogilised haigused, mille välistamiseks võib peavaluspetsialist määrata pea MRT-uuringu. Õnneks on tänapäeval migreeniravimite valik laiem kui kunagi varem ning Eestis on suurem osa spetsiifilistest ravivõimalustest kättesaadavad,” selgitas dr Põld. Kõik ravimid ei kuulu veel Tervisekassa soodusravimite hulka – näiteks laienevad mitmete uuemate ja kallimate ravimite soodustused praegu vaid kroonilise migreeni diagnoosiga patsientidele. „See tähendab, et sageli võib kuluda veidi aega, enne kui leitakse patsiendile kõige paremini sobiv ravim,” lisas ta.

Migreen on väga hästi ravitav, kui diagnoos on õige ja juhiseid järgitakse. „Kuna tegemist on haigusega, mis mõjutab lisaks elukvaliteedile ka töövõimet ja suhteid, ei tohiks sellega leppida ega piirduda juhuslike valuvaigistitega. Samuti ei ole mõistlik oodata abi otsimisega kuni viimase hetkeni,“ rääkis dr Põld. Lisaks soovitab arst-õppejõud pidada peavalupäevikut – digitaalset või paberkandjal dokumenti, kuhu patsient märgib kuupäevaliselt kõikide peavalupäevade arvu ning tarvitatud peavaluravimid. „Peavalupäevik on ülioluline enesejälgimise vahend patsiendile, aga ka asendamatu infoallikas tervishoiutöötajale. Enamasti õnnestubki korrektne peavalusündroomi diagnoos püstitada vaid patsiendi peavalupäeviku põhjal.“

Peavalukaebusega inimesel tuleks esmalt pöörduda perearsti poole, kes vajadusel suunab edasi neuroloogi vastuvõtule – eriti juhul, kui migreen ei allu hästi esmavaliku ravimitele või kui haigus kulgeb eripäraselt, näiteks raseduse ajal esinevate ägenemiste puhul.

Tartu Ülikooli Kliinikumis pakutakse patsientidele maailmatasemel peavalude diagnostikat ja ravi närvikliinikus, kus oluliseks koostööpartneriks on ka Eesti Peavalu Selts.

Kliinikumi Leht