Millal vajavad lapsed ja noored taastusravi haiglaravil? (02.09.2025)

Kui lapsed ja noored vajavad taastusravi, siis toimub see enamasti ambulatoorsetel  vastuvõttudel. Ent on ka olukordi, mil sellest ei piisa – näiteks pärast rasket traumat või keerulisema neuroloogilise haiguse korral. Sellistel juhtudel pakub Kliinikumi lastekliinik patsientidele taastusravi statsionaarselt.

Nii laste kui ka noorte taastusravi vajadus on Eestis kasvanud. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku laste ja noorukite arenduse ja taastusravi keskuse arst-õppejõud, osakonnajuht dr Tiina Lind selgitas, et laste statsionaarse taastusravi eesmärk on parandada teenuse kättesaadavust, eriti nende laste puhul, kes vajavad intensiivsemat ravi või kellel ei ole võimalik regulaarselt ambulatoorses taastusravis käia, näiteks raviasutuse kauguse tõttu. Statsionaarne taastusravi tähendab, et laps viibib ööpäevaringselt haiglas ravil, tavaliselt üks kuni kaks nädalat, sõltuvalt vanusest ja seisundist. „Vastavalt raviplaanile leiavad selle aja jooksul aset patsiendi seisundi hindamine, taastusravi mahu määramine ja erinevad sekkumised spetsialistide poolt,“ selgitas dr Lind.

Ambulatoorses taastusravis osalevad lapsed käivad vastuvõttudel enamasti kord nädalas ja sageli pool aastat või kauem. „Kumba taastusravi vormi kasutada, otsustatakse koostöös spetsialistidega – oluliseks kriteeriumiks on lapse seisundi keerukus, taastusravi vajaduse maht ja ka kodu kaugus raviasutusest,“ rääkis dr Lind. Peamised diagnoosid, mille korral statsionaarne taastusravi vajalikuks osutub, on neuroloogilised seisundid nagu tserebraalparalüüs, insuldijärgne ühe kehapoole halvatus ja arengus mahajäämine. „Samuti vajavad taastusravi ortopeediliste traumade, kaasasündinud liikumisprobleemidega ning krooniliste haigustega patsiendid – näiteks lapsed, kes põevad südamehaigust või juveniilset artriiti, samuti onkoloogilised patsiendid. Teinekord vajavad tuge ka väga enneaegselt sündinud lapsed, kelle arengut on vaja toetada,“ rääkis arst-õppejõud.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on spetsialistidest koosnev meeskond, kes on spetsialiseerunud laste ja noorte taastusravi pakkumisele. Psühholoogid kaardistavad lähtuvalt patsiendi probleemidest tema kognitiivse ja emotsionaalse arengu, täpsustavad toetamist vajavad valdkonnad ja viivad vajadusel läbi toetava teraapia. Füsioterapeudid ja tegevusterapeut taastavad omakorda liikumis- ja toimetulekuoskusi, logopeedid toetavad suhtlemisoskusi ja nõustavad neelamisprobleemide korral, sotsiaaltöötajad nõustavad peresid ning vajadusel pakub tuge ka hingehoidja. „Kooliealiste laste puhul on kaasatud  haiglaõpetaja, et ravi ajal õppetööst liiga kaugele ei jäädaks. Teraapiad on kohandatud iga lapse vajadustele ja võimalustele ning lapsega koos saab haiglas viibida ka pereliige, luues toetava ja turvalise keskkonna kogu raviperioodiks,“ rääkis dr Lind. Ülikoolihaiglale omaselt on ravimeeskonnal võimalus konsulteerida ka teiste Tartu Ülikooli Kliinikumi erialade spetsialistidega. 

Laste arengut ja tervist toetavad lisaks spetsialistidele mitmed kõrgtehnoloogilised vahendid. „Osakonnas on kõnnirobot, mis aitab parandada lapse kõnnimustrit või võimaldab püstiasendit ka neil, kes muidu vaid lamavad. Käetreenimise seade toetab ülajäsemete funktsiooni taastamist ning vajadusel saame kasutada soojaravi ja magnetravi,“ lisas dr Lind. Samuti on olemas aadressil L. Puusepa 1a bassein, mis pakub abi erinevate liikumisraskustega lastele. 

Taastusravile suunatakse lapsed, kelle seisund võimaldab aktiivselt osaleda vähemalt kolm tundi päevas teraapias ja seda viis korda nädalas. Vajalik on, et patsiendi üldseisund oleks stabiilne ja ta suudaks terapeudiga koostööd teha. Statsionaarsesse taastusravisse suunamiseks on vajalik pere- või eriarsti saatekiri. Ravile suunamise kohta saab lisainfot meiliaadressil Tiina.Lind1@kliinikum.ee.

Kliinikumi Leht