Mis on hantaviirus, kuidas see levib ning kuidas haigestumist vältida (12.05.2026)

Hantaviirus on närilistel esinev hemorraagiline viirus, mille inimesele levik on juhuslik. Viirus ei levi enamasti ka inimeselt inimesele, vaid satub organismi siis, kui hingatakse sisse õhku, mis sisaldab nakatunud näriliste uriini, väljaheidete või süljega saastunud tolmuosakesi. Kui selline tolm satub kopsudesse, võib inimene nakatuda.  

Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhi kohusetäitja ja vanemarst-õppejõud Pilleriin Soodla sõnul on hantaviiruste tüübid maailmas on piirkonniti erinevad ja sõltuvad selgelt näriliste liigist. „Euroopas ei levi raskekujuline, surmaga lõppeda võiv hantaviiruse kopsu- ja südamehaigust põhjustav vorm. Pigem levib Euroopas hantaviiruse hemorraagiline ja neerukahjustust põhjustav alavorm,“ selgitas dr Soodla. Seega on hantaviirused juba Euroopas ja ka Eestis looduslikult olemas näriliste populatsioonides.

Inimeste haigestumine hantaviirusesse on Eestis harv, keskmiselt 20 inimest aastas. Haiguse diagnoos kinnitatakse vereanalüüsidega, selle peiteperiood on tavaliselt 2–4 nädalat ning viiruse sümptomid võivad inimestel olla erinevad. „Haigus algab sageli palaviku, pea- ja lihasvaludega ning keerulisematel juhtudel võib progresseeruda neerude ja vere hüübimishäireteni. Haigestunuid ravitakse peamiselt toetava raviga, kuna spetsiifiline viirusvastane ravi puudub. See tähendab, et inimene paraneb ise, mille käigus ravitakse ja leevendatakse sümptomeid. Oluline on tagada vedeliku ja soolade ehk elektrolüütide tasakaal kehas. Osadel juhtudel, kui haigus on raske ja esineb vere hüübimishäireid või veritsust, võib olla vaja teha trombotsüütide ülekanne. Kuna viirus võib põhjustada neerurakkude kahjustust, vajavad osad patsiendid neeruasendusravi kuniks neerufunktsioon taastub,“ kirjeldas dr Soodla.

Nakatumise riski saab vähendada, vältides kokkupuudet näriliste ning nende eritistega. „Eriti oluline on ettevaatus kohtades, kus võib esineda närilisi, näiteks kuurid, keldrid, aidad ja suvilad. Selliste ruumide koristamisel tuleks ruume enne tuulutada ning vältida tolmu üleskeerutamist. Soovitatav on teha märgkoristamist ja kanda respiraatorit, et vältida tolmu sissehingamist. Haigestumise risk on suurem inimestel, kes töötavad metsanduses, põllumajanduses või tegelevad sageli vanade hoonete koristamisega,“ rääkis vanemarst-õppejõud.

Ta lisas, et Eestis ei ole praegu põhjust rääkida hantaviiruse epideemia ohust ning samuti ei ole hiljuti inimeselt-inimesele leviku teate valguses tõenäoline, et see konkreetne viirus ka Eestisse jõuaks. „Selle haiguse levikupotentsiaal ei ole võrreldav COVID-19, gripi või kõige nakkavama haiguse – leetritega. Inimeselt inimesele ülekanne on kirjeldatud lähedase pikema kontakti juures, nt koduselt koos elavad inimeste puhul,“ lausus dr Soodla. Haigestunud inimeste puhul kehtib sarnaselt teiste haigusseisunditega soovitus – palavikuga haige inimene võiks püsida kodus.

Lisainfo
Dr Pilleriin Soodla, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakond
Pilleriin.Soodla@kliinikum.ee

Infokast
Haigustekitavad hantaviirused on regiooniti erinevad:

• Puumala viirus on levinud kõikjal Euroopas, v.a Ühendkuningriigis, Vahemere rannikualadel ja kaugpõhjas;
• Dobrava viirus on levinud Kagu-Euroopas;
• Saaremaa viirus – Kesk- ja Ida-Euroopas ning Baltimaades;
• Seoul, Tula ja Seewis viirus on senini vähelevinud Euroopas;
• Hantaan, Amuuri, Soochongi ja Souli viirus – Aasias;
• Adenes viirus – Lõuna-Ameerikas,
• Sin Nomre viirus – Ida-Ameerikas.

Allikas: Terviseamet