Nahaarstid näevad Eestis taas sügeliste juhtumeid (14.04.2026)

Eestis on sügelistesse haigestumine sagenenud ning nahaarstid kohtavad vastuvõttudel üha enam patsiente, kellel tuleb see nakkav nahahaigus diagnoosida. Kuigi Eestis sügeliste kohta ametlik statistika puudub, viitavad nahaarstide tähelepanekud selgele tõusule, eriti laste ja noorte seas.

Sügelised on mikroskoopilise sügelislesta põhjustatud parasitaarne nahahaigus, mis levib peamiselt otsese nahk-naha kontakti kaudu. Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku dermatoveneroloogia eriala vanemarst-õppejõu dr Maire Karelsoni sõnul on tegemist olulise nakkusliku nahahaigusega. „Lestad on kohastunud elama inimese nahal, levides lähikontakti kaudu. Nakatumiseks piisab ligikaudu 10-minutilisest kontaktist, nakatuda võib igaüks ja seda olenemata vanusest. Haiguse leviku vältimiseks peredes, koolides ja teistes kollektiivides on oluline haigust kiiresti ravida,“ selgitas dr Karelson, kelle sõnul on oluline meeles pidada, et sügelised ei levi ukselingi, trepikäsipuude ega muude esemete kaudu ning ka lemmikloomad ei ole nende nakkusallikaks.

Nakatumine algab siis, kui viljastatud emalest kaevub inimese naha pindmisse kihti ja rajab sinna tunneli ehk käigu, kuhu muneb munad. Mõne nädala jooksul arenevad vastsetest täiskasvanud lestad, kes munevad nahka uued järglased. Kui nakkus kandub edasi, algab sama eluring juba järgmise nakatunu nahas. „Lesta ei ole palja silmaga näha, mistõttu kasutab nahaarst dermatoskoopi, millega on võimalik uurida patsiendi naha pinda ja tuvastada lesta käike nahas. Kui dermatoskoobiga on näha sügeliskäigu lõpus lesta, on diagnoos kindel,“ rääkis vanemarst-õppejõud, lisades, et lestad jäävad alati nahapinna lähedale, sest vajavad elutegevuseks hapnikku.

Haiguse peamine sümptom on tugev sügelus, mis muutub eriti häirivaks õhtuti, raskendades uinumist. Hiljem lisandub paarikaupa paiknevatest sõlmekestest koosnev lööve, mis paikneb sageli sõrmede vahel ja sõrmede külgedel, peopesades, randmetel, naba piirkonnas, reite sisekülgedel ja tuharatel. „Lööve ilmneb sageli alles kuni kolme nädala möödudes pärast nakatumist. Õrnematel nahapiirkondadel võib löövet esineda naistel rindade piirkonnas ja meestel suguelunditel,“ selgitas dr Karelson. Tema sõnul võib lööve mõnikord sarnaneda dermatiidile või teistele sügelevatele haigustele, mistõttu võib diagnoosimine olla keerulisem.

Kuigi haiguse sümptomid on üsna iseloomulikud, ei ole selle leviku kohta Eestis viimasel kümnendil täpseid andmeid – alates 2013. aastast ei koguta sügeliste kohta Eestis statistikat. Kliinikumi nahahaiguste kliiniku vanemarst-õppejõu sõnul on Euroopas sügelistesse haigestumus üldiselt madalam, kuid periooditi esineb siiski tõuse. „Maailmas varieerub sügeliste levimus 0,2 protsendist kuni 70 protsendini elanikkonnast. Suuremat levimust esineb piirkondades, kus sotsiaalmajanduslik olukord on kehvem, elutingimused on tihedad ning hügieenivõimalused piiratud. Näiteks on sügelised sagedasemad mõnes Vaikse ookeani piirkonna riigis, Ladina-Ameerikas ja Lõuna-Aasias,“ rääkis dr Karelson.

Haiguse leviku piiramiseks on aga oluline õigeaegne ravi. Sügeliste ravi on tänapäeval lühike, kuid ravi peavad saama samaaegselt kogu pere ja ka lähikontaktsed. Eriti oluline on teavitada koole, lasteaedu ja hooldekodusid, kui kokkupuude haigusega on teada. „Ravi esmavalikuks on käsimüügist saadav geel, mida kantakse kogu kehale kaelast jalataldadeni, pöörates erilist tähelepanu eelmainitud piirkondadele. Samuti tuleks kätepesu järgselt ravim uuesti kätele kanda. Täiskasvanutel jäetakse ravim nahale 24 tunniks ja väikelastel 12 tunniks, mille jooksul lestad nahas hävivad. Parema raviefekti tagamiseks tuleb ravikuuri nädala pärast korrata,“ selgitas nahaarst.

Alternatiivina kasutatakse väävlisalvi, mille ravikuur kestab tavaliselt kolm päeva ning kui paikne ravi ei ole tulemuslik või seda ei saa rakendada, määratakse suukaudne ravim. „Sügelisi pole paraku võimalik täielikult ennetada, kuid nende ravi on kõikide raviga seotud nõuete täitmisel väga tõhus. Ravi võib olla keerulisem kärgperedes, kus pereliikmed elavad erinevates majapidamistes ja kui osa lähikontaktsetest ravi ei saa, võib nakkus ringelda ja haigusest vabanemine pikeneda. Samuti mõjutab haigusesse suhtumist sageli ka sotsiaalne stigma, mistõttu püüavad haigestunud sümptomeid mõnikord varjata või ravida omal käel,“ selgitas dr Karelson. Seetõttu on eriti oluline järgida perearsti või nahaarsti antud ravijuhiseid ja soovitusi.

Lisaks klassikalisele haigusvormile esineb ka teisi sügeliste vorme. Näiteks kirjeldatakse niinimetatud puhaste inimeste sügelisi, mille korral sagedane pesemine ja naha hõõrumine mõjutab lesta elutegevust ning haiguse tunnused võivad olla vähem väljendunud. Samuti võivad ravimata või pikalt kestnud haiguse korral tekkida püsivad sõlmelised muutused nahal, näiteks puusadel või tuharatel. Harva esineb ka koorikuline sügeliste vorm, mille korral on lestade hulk nahal väga suur, nahk on punetav ja kaetud koorikulaadsete kettudega. See vorm esineb sagedamini inimestel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud ning nad võivad vajada ravi haiglas.

Sõltumata haiguse vormist ei tohiks diagnoosi korral unustada ka keskkonna puhastamist. „Viimase nädala jooksul kasutatud riided, rätikud ja voodipesu tuleks pesta vähemalt 50–60 kraadi juures – lestad on temperatuuri suhtes tundlikud, hukkudes sellise kraadi juures 10 minutiga. Esemed, mida pesta ei saa, nagu näiteks nahkkindad, kasukad, karvased mütsid, mänguasjad ja jalanõud, tuleks hoida suletud kilekotis vähemalt nädal aega. Samuti ei tohiks unustada ihu- ja voodipesu vahetamist enne ja pärast ravi,“ lisas dr Karelson. Täiendavaid juhiseid annab patsiendile perearst või raviarst.

Kliinikumi Leht