Rinnaga toitmise vestlusringid

Augustikuu esimesel nädalal, 1.–7. augustil, tähistatakse üle kogu maailma rinnaga toitmise nädalat, et suurendada teadlikkust rinnapiima kasulikkusest ema ja lapse tervisele. Vaid 21% Eesti imikutest toitub kuuendal elukuul ainult rinnapiimast ning selleks, et suurendada emade teadlikkust rinnaga toitmise kasudest ja vajalikkusest, pakub Kliinikumi naistekliinik emadele tasuta erinevaid tegevusi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku perekeskuse ämmaemandusjuhi Marrit Kanna sõnul soovitab Maailma Terviseorganisatsioon toita imikut vaid rinnapiimaga ning ilma lisatoitudeta kuni lapse pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. „Selgub, et Eestis on see nii 21% laste puhul – vastavalt Tervise Arengu Instituudi 2024. aasta statistikale olid täielikult rinnapiimatoidul ühenädalaselt 80%, ühekuuselt 73%, kolmekuuselt 59% ja kuuekuuselt 21% imikutest. Seega on oluline suurendada rinnaga toitmise osas teadlikkust ning seda nii tervishoiusüsteemis kui ka üldisemalt ühiskonnas. Rinnaga toitmine on võimas alus lapse elukestvale tervisele ja arengule,“ rääkis ämmaemandusjuht.

Kokku saavad Eesti lapsed keskmiselt rinnapiima 6–12 kuud, statistikasse kuuluvad nii ainult rinnapiima saavad lapsed kui ka need, kes saavad seda koos piimaseguga. Rinnapiimaga toitmise vähendamise või katkestamise põhjused võivad olla erinevad. „Näeme, et naistekliiniku imetamisnõustamisele pöördumise põhjuseid on mitmeid – näiteks valulikkus imetamisele ajal, mis võib olla tingitud ema rindade eripärast, lapse valest asendist rinnal ja korrigeerimist vajavast imetamisvõttest, aga ka keelekidast, soorist ja vasospasmist rinnanibudel. Sageli emad muretsevad, kas rinnapiimakogused on lapsele piisavad ja rinnapiim täisväärtuslik ning tajuvad ühiskonna survet ja etteheiteid, kui imetamine ei õnnestunud või rinnapiima kogused on vähesed,“ selgitas Marrit Kanna.

Ta lisas, et emad vajavad toetust ja tõenduspõhiseid soovitusi imetamisega alustamiseks ja sellega jätkamiseks. Näiteks – milline peaks olema rinnaga toitmise sagedus, kuidas tunda ära lapse näljamärke, kuidas saada aru, kas laps on saanud piisavalt rinnapiima, millised on võimalikud imetamisasendid ja võtted, kuidas käituda piimapaisukorral ning kuidas hooldada rindasid imetamisperioodil.

„Siin on oluline roll tervishoiusüsteemil, kes saab pakkuda toetust rinnaga toitmiseks nii raseduse ajal kui sünnitusjärgselt. Vähem on räägitud jätkusuutlikkusest, mistõttu kannab sel aastal rahvusvaheline rinnaga toitmise nädal nime „Loome jätkusuutlikke tugisüsteeme“, viidates nii võimalusele vähendada kunstliku toitmise põhjustatud kliimamuutuste mõju kui ka tugisüsteemile, mida naine vajab jätkusuutlikuks rinnaga toitmiseks. Haiglast väljaspool vajab ema selleks toetavat keskkonda nii kodus, töökohal kui ka laiemalt ühiskonnas,“ kirjeldas ämmaemandusjuht.

Marrit Kanna tõi veel välja, et imetamisotsused tehakse sageli raseduse ajal ning seda mõjutavad nii ema kui tema partneri suhtumine imetamisse. „Kirjandus viitab, et partneri positiivsed hoiakud ja igakülgne toetus mõjutab naise imetamispraktikat.  Näiteks pikenes imetamise kestus peredes, kus lapseootel ja imetavate naiste partneritele viidi läbi rinnaga toitmise edenemist ja jätkumist käsitlev töötuba. Ilma partneri toetuseta eelistavad naised sageli piimaseguga toitmist. Igasugune negatiivne hoiak, lähedase või ühiskonna poolt, lisaks vähene teadlikkus ja ebapiisav toetus õõnestab ema enesekindlust ning vähendab  rinnaga toitmise edukust,“ lausus Kanna.

Emade toetamiseks korraldab Kliinikumi naistekliinik töötube ja vestlusringe, kuhu on oodatud imetavad emad nii lastega kui üksi, aga ka lapseootel naised, kes tunnevad, et tahaksid rinnaga toitmise kohta rohkem teada saada.

Tasuta töötoad ja vestlusringid emadele

Imetamise töötuba
Töötoa eesmärk on toetada emasid imetamise teekonnal – nii alustades, jätkates kui lõpetades, samuti muredes ja rõõmudes.
Läbiviija: Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand-imetamisnõustaja Anni Anastasia Pilvar
Aeg:  21. august 2025 kell 9:30–11:30
Koht: Tartu Ülikooli Kliinikumi peamaja L. Puusepa 8 C-korpuse 1. korruse perekeskuse saal (ruum C1035).
Registreerimine: töötuba on tasuta ja imetamissõbralik, ette registreerimine lingil: https://app.hopitude.com/…/standalone/351709/1754040600000

Vestlusring „Ternespiima kogumine raseduse ajal“
Ternespiim tekib rindadesse juba kolmandal-neljandal raseduskuul. Ternespiim on vastsündinule väga hea energiaallikas, sisaldades antikehi, mis kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest, aidates immuunsüsteemi käivitada, stabiliseerida lapse veresuhkrut ja väljutada esimest tumedat väljaheidet (mekooniumi), mis võib vähendada kollatõve riski. Ternespiima käsitsi pumpamise tehnika õppimine on suurepärane võimalus imetamisteekonnaks ettevalmistumisel. Jagame infot, kas ternespiima kogumine on vajalik, millal alustada kogumist ja millist tehnikat kasutada, kas selleks on mingeid vahendeid vaja, kuidas säilitada ja transportida haiglasse.
Aeg: 4. august 2025 kell 13:00–13:45
Koht: Tartu Ülikooli Kliinikumi peamaja L. Puusepa 8 patsiendi infokeskus 1. korrusel (ruum E108).
Läbiviija: Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand-imetamisnõustajad Karolin Köörna ja Jekaterina Kalamees
Registreerimine: sündmus on tasuta ning ette registreerimine ei ole vajalik

Vestlusring „Jätkusuutlik imetamine. Partneri roll imetamise toetamisel“
Esimesed nädalad vastsündinuga on sageli täis ebakindlust, õppimist ja kohanemist ning võivad olla emotsionaalselt kurnavad. Partner saab hoolitseda ema baasvajaduste eest, abistades lapse rahustamisel, võttes üle lapse eest hoolitsemise, majapidamistööd, suuremate lastega tegelemise, et ema saaks süüa, puhata ja enese eest hoolitseda. Vestlusringil arutatakse, mida teha, et rinnaga toitmine õnnestuks ning kuidas saab partner toetada rinnapiimaga toitvat ema?
Aeg: 4. august 2025 kell 14:00–14:45
Koht: Tartu Ülikooli Kliinikumi peamaja L. Puusepa 8 patsiendi infokeskus 1. korrusel (ruum E108).
Läbiviija: Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand-imetamisnõustajad Karolin Köörna ja Jekaterina Kalamees
Registreerimine: sündmus on tasuta ning ette registreerimine ei ole vajalik

Lisainfo
Marrit Kanna, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik
Marrit.Kanna@kliinikum.ee
Tel: 5331 9977