Unehäired lastel

Uni on lapse arengus hädavajalik, sest une ajal toimub suur osa keha ja aju kasvust ning taastumisest. Lapse organism ei puhka unes lihtsalt, vaid töötab aktiivselt: kujunevad närviühendused ajus, kinnistuvad õpitud oskused ja teadmised ning keha saab võimaluse kasvada ja tugevneda. Piisav uni toetab ka immuunsüsteemi ning aitab lapsel paremini oma emotsioone ja käitumist juhtida.

Une kestus on oluline hea unekvaliteedi tagamiseks. Ööpäevane une aeg hõlmab nii ööund kui ka päevaseid uinakuid. Päevaste uinakute arv ja kestus vähenevad lapse kasvades.

25–50%-l lastest esineb unetervisega seotud probleeme, nagu näiteks öised ärkamised, raskused uinumisel, unepuudus ja halb unekvaliteet. Hinnanguliselt esineb kuni 86%-l neuroloogilise arenguhäirega lastest unehäireid.

Laste unevajadus

Vanus	Une aeg kokku
≤ 3 elukuud	14-17 tundi
4-12 elukuud	12-16 tundi
1-2 aastat	11-14 tundi
3-5 aastat	10-13 tundi
6-13 aastat	9-12 tundi
13-18 aastat	8-10 tundi
≥ 18 aastat	7-9 tundi

Laste unehäired on mitmetahulised ning tulenevad erinevatest teguritest, mille hulka kuuluvad füsioloogilised, käitumuslikud, psühholoogilised ja keskkonnaga seotud mõjurid. Lisaks mõjutavad unekvaliteeti ka geneetika, uneharjumused, terviseseisund, pere ja hooldajate roll ning ekraaniaeg.

Sagedamini esinevad unehäired lastel

• Lapseea unetus (käitumuslik unetus)
• Parasomniad (nt unepaanika, uneskõndimine, hirmuunenäod)
• Öine enurees ehk voodimärgamine
• Uneaegsed hingamishäired (nt norskamine)
• Organismi une-ärkveloleku rütmi häired (nt ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm)
• Liigne unisus (nt narkolepsia, idiopaatiline hüpersomnia)
• Uneaegsed liigutushäired (nt rahutute jalgade sündroom)

Mõned uneprobleemid on lastel ajutised või esinevad periooditi. Sageli ei vaja need ravi ning on lahendatavad vanemate toetusel koduste võtetega.

Halva une mõjud

Kui laps ei maga piisavalt, mõjutab see otseselt tema enesetunnet, õppimisvõimet ja tervist. Väsinud lapsel on raskem keskenduda, ta võib olla rahutum ja ärrituvam ning haigestuda kergemini. Pikaajaline unepuudus võib mõjutada lapse kasvu, meeleolu ja üldist arengut.

Mõju füüsilisele tervisele:

• ülekaalulisus,
• veresuhkru tõus,
• südame-veresoonkonna haigused,
• ainevahetushäired (hormoontaseme kõikumine),
• immuunsüsteemi häired.

Mõju mõtlemisele, mälule ja tähelepanule:

• mälu ja tähelepanu häired,
• intellektuaalse võimekuse pidurdus,
• õppimisvõime pidurdus või langus.

Mõju käitumisele:

• sissepoole suunatud käitumisprobleem (nt ärevus, depressioon),
• väljapoole suunatud käitumisprobleem (nt reeglite rikkumine, agressiivsus),
• tähelepanu puudus, hüperaktiivsus.

Uneprobleemide ennetamine

1. Unehügieen:
   • piisav une aeg, kindlad uinakud (väikelastele),
   • sobiv keskkond magamiseks (hämar/pime tuba, müra puudumine, sobiv toatemperatuur),
   • rutiin (kindel magamamineku ja ärkamise kellaaeg),
   • stimulantide piiramine (eriti õhtul),
   • tervislik ja regulaarne toitumine,
   • füüsiline aktiivsus,
   • ekraaniaja piiramine.
2. Vanema ja lapse koosmagamise vältimine (süvendab olemasolevat unekäitumist).
3. Lapse uinumine ja ärkamine samas keskkonnas.
4. Depressiooni/ärevuse puhul õigeaegne psühholoogiline abi.
5. Lapsevanemate teadlikkus unest.

Diagnoosimine ja ravi

• Uinumisraskused ja öine ärkamine
  • Uneharjumuste hindamine
  • Unepäevik või une ja ööpäevarütmi mõõtmine (aktimeetria)
  • Une aja ja unehügieeni korrigeerimine
  • Lapsevanemate teadlikkuse tõstmine
• Norskamine ja uneapnoe kahtlus
  • Arsti läbivaatus
  • Uneuuring (PSG)
  • Adenoidide ja mandlite hindamine, vajadusel operatsioon
  • Kaalu jälgimine
  • Masinaravi (CPAP)
• Rahutu uni, sage liigutamine
  • Uneharjumuste hindamine
  • Unepäevik või aktimeetria
  • Vajadusel vereanalüüs, uneuuring (PSG)
  • Rauataseme korrigeerimine
  • Unehügieeni parandamine
• Päevane liigne unisus
  • Uneharjumuste hindamine
  • Uneuuring (PSG) või päevane uneuuring (MSLT)
  • Une aja ja unehügieeni korrigeerimine
  • Medikamentoosne ravi
• Öised hirmud, unes kõndimine
  • Uneharjumuste hindamine
  • Unepäevik
  • Uneuuring (PSG)
  • Une aja ja unehügieeni korrigeerimine
• Hiline uinumine teismelistel
  • Uneharjumuste hindamine
  • Aktimeetria
  • Une aja ja unehügieeni korrigeerimine

Unespetsialisti vastuvõtt

Soovitame pöörduda unespetsialisti või -õe vastuvõtule, kui esinevad järgmised sümptomid/probleemid:

• negatiivsed uneassotsiatsioonid
• uinumisraskused, rahutu ja katkendlik uni, liigvarajane ärkamine (lapseea unetus)
• uneaegne käitumishäire (parasomnia)
• liigunisus (magama jäämine erinevates kohtades ja erinevatel kellaaegadel)
• ebaregulaarne unerütm
• päevane väsimus, unisus
• hea unerutiini, -rituaali puudumine
• lapse päevakava ei toeta ööund, lapsel puudub tervislik unehügieen
• norskamine/suu lahti magamine/suu kuivus hommikuti
• soov pidevalt liigutada jalgu/ebamugavustunne jalgades

Unespetsialisti vastuvõtule pöördumisel võtke kaasa unepäevik, mida on täidetud eelnevalt vähemalt ühe nädala jooksul.

Unespetsialisti või -õe vastuvõtule pöördumiseks on vajalik pere- või eriarsti saatekiri.

Laste uneuuringut (PSG) teostatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus.

Koostajad: Kene Vernik, Aleksandra Aleksandrova
2026