Ajukasvajad

Ajukasvajate all mõeldakse kasvajaid, mis tekivad peaajus. Sagedamini kasutatakse terminit kesknärvisüsteemi kasvajad, mis hõlmab endas nii peaaju kui ka seljaaju kasvajaid. Kesknärvisüsteemis võib esineda nii primaarseid kasvajaid kui ka sekundaarseid kasvajaid.

Primaarsete kasvajate näol on tegemist kasvajatega, mis tekivad esmaselt närvisüsteemi enda rakkudest, enamasti neurogliia rakkudest. Neurogliia rakud omavad närvisüsteemis tavapäraselt toetavat funktsiooni. Täiskasvanutel võib esineda üle 100 erineva tüübi primaarseid ajukasvajaid. Neid saab liigitada rakkude tüübi ja kasvaja käitumise (nt healoomuline või pahaloomuline) järgi. Kõige sagedasem healoomuline kasvaja täiskasvanutel on meningioom ja kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja on glioblastoom. Kõige sagedasemad kasvajad arvestades rakutüüpi on glioomid.

Sekundaarsed ajukasvajad tekivad kõigepealt mõnes teises organis ja sealt levivad edasi ajju. Sellisel juhul nimetatakse ajus esinevaid koldeid ajumetastaasideks. Kõige tihedamini metastaseeruvad ajju kopsuvähk, rinnavähk ja melanoom.

Sümptomid

Ajukasvajate sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast, suurusest ja kasvukiirusest. Kuna aju juhib paljusid funktsioone, võivad sümptomid olla väga erinevad. Kõige sagedasemad sümptomid on peavalu, iiveldus ja oksendamine, krambid, nägemishäire, kõnehäire, kuulmislangus, tasakaalu- ja koordinatsioonihäire, keha ühe poole nõrkus või tuimus, kognitiivsed häired või isiksuse muutused.

Etioloogia, riskifaktorid, ennetus

Primaarsete ajukasvajate etioloogia on mitmest tegurist põhjustatud ning enamasti ei ole võimalik kindlaks teha üht konkreetset põhjust. Kõige kindlamalt seostatavad riskifaktorid on ioniseeriv kiirgus ja mõned geneetilised sündroomid. Suur osa juhtudest tekib aga juhuslikult, ilma selgelt määratava riskifaktorita.

Kuna ei ole teada kindlaid tekkepõhjuseid, ei saa ka anda soovitusi ajukasvajate ennetuseks.

Diagnoosimine

Kui patsiendil esinevad aju kasvajale viitavad sümptomid, tuleb esmalt teha piltdiagnostika. Kõige täpsem meetod on magnetresonantstomograafia (MRI/MRT), saab ka kasutada kompuutertomograafiat (CT/KT), kuid see ei anna kasvajast nii täpset ülevaadet. MRT pildist saab enamasti esmast informatsiooni kasvaja olemuse kohta. Mõnede pildiliselt vähem agressiivsete kasvajate puhul võib alguses kasutada jälgimistaktikat, see tähendab, et peast tehakse korduvaid pilte ja kui kasvaja ei suurene, siis kirurgiline ravi ei ole vajalik. Enamasti on siiski vaja kasvaja ka histoloogiliselt kinnitada. Histoloogiliseks kinnituseks peab patsiendile teostama neurokirurgilise operatsiooni, mille käigus eemaldatakse osa kasvajast. Operatsiooni maht sõltub enamasti kasvaja asukohast ja suurusest. Operatsiooni käigus eemaldatud kasvajale tehakse histoloogiline ja geneetiline uuring, mille põhjal annab patoloog täpse diagnoosi.

Ravi

Ajukasvajate ravi algab tavaliselt kasvaja kirurgilise eemaldamisega. Eesmärk on eemaldada kasvajat nii palju kui võimalik. Mõnel juhul tehakse ainult biopsia diagnoosi kinnitamiseks. Olenevalt kasvaja tüübist, võib operatsioonile järgneda kiiritusravi üksinda või kombinatsioonis keemiaraviga. Täpne raviplaan koostatakse konsiiliumis, kus osalevad mitu onkoloogi, neurokirurg ja radioloog. Ajukasvajate ravi eesmärk ja prognoos sõltub kasvaja tüübist.

Ravijärgne jälgimine

Pärast ravi jääb patsient jälgimisele kas neurokirurgi või onkoloogi juurde. Jälgimine hõlmab visiite, kus jälgitakse patsiendi kaebusi ja üldseisundit ning tehakse juurde piltdiagnostikat.

Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026