Aktiivne jälgimine eesnäärmevähi korral
Mis on aktiivne jälgimine?
Aktiivne jälgimine (ingl active surveillance) on ravistrateegia, mida kasutatakse varajases staadiumis, aeglaselt areneva eesnäärmevähi korral. Selle lähenemise eesmärk on vältida või edasi lükata ravi, millel võivad olla olulised kõrvaltoimed, kuid samas tagada, et haigust jälgitakse tähelepanelikult. Kui uuringud näitavad haiguse progresseerumist, alustatakse viivitamatult aktiivset ravi. Seega ei tähenda aktiivne jälgimine ravi vältimist, vaid hoolikat tasakaalu haiguse kontrolli ja elukvaliteedi säilitamise vahel.
Kellele see sobib?
Aktiivne jälgimine sobib patsientidele, kellel on:
- madala või väga madala riskiga eesnäärmevähk,
- Gleasoni skoor 6 (3+3) või vähem,
- PSA tase alla 10 ng/ml,
- väike hulk kasvajarakkudega koetükke biopsias,
- kasvaja piirnemine eesnäärmega ja ei põhjusta sümptomeid,
- eeldatav eluiga vähemalt 10 aastat ning soov vältida ravi kõrvaltoimeid niikaua, kuni see on meditsiiniliselt ohutu.
Mida aktiivne jälgimine sisaldab?
Tavaliselt sisaldab jälgimisplaan:
- PSA test iga 3-6 kuu järel muutuste jälgimiseks,
- vajadusel digitaalne rektaaluuring (DRE ehk eesnäärme katsumine läbi pärasoole) kord 6-12 kuu jooksul,
- magnetresonantstomograafia (MRI) kasvaja ulatuse ja struktuuri jälgimiseks,
- eesnäärme biopsia 1-2 aasta järel või kui näitajad muutuvad.
Kõik tulemused vaadatakse regulaarselt üle ning kui ilmnevad vähi edasi arenemisele viitavad muutused (nt Gleasoni skoor tõuseb, PSA tõuseb järsult, MRI näitab kasvaja kolde laienemist), pakutakse patsiendile sobivaimat ravi.
Millised on aktiivse jälgimise eelised?
- Ravi kõrvaltoimed, nagu erektsioonihäired, kusepidamatus või soolefunktsiooni häired, võivad olla tõsised ja püsivad. Aktiivne jälgimine võimaldab esialgu neid riske vältida.
- Paljudel juhtudel ei arene eesnäärmevähk ravi vajavaks, eriti vanemas eas.
- Võimalik on säilitada parem elukvaliteet, vältides mittevajalikke sekkumisi.
- Ravi on siiski võimalik alustada varakult, kui haigus muutub agressiivsemaks.
Millised on aktiivse jälgimise riskid?
- Esineb väga väike võimalus, et vähk areneb kiiresti edasi ja jääb varases staadiumis avastamata.
- Pidev jälgimine võib tekitada ärevust või psühholoogilist stressi.
- Regulaarne biopsia võib olla ebamugav ja harvadel juhtudel põhjustada tüsistusi (nt põletik).
- Mõnel patsiendil võib tekkida soov ravi alustada isegi ilma meditsiinilise näidustuseta.
Korduma kippuvad küsimused
- Kas aktiivne jälgimine tähendab, et ma ei saa üldse ravi?
Ei. Aktiivne jälgimine tähendab ravi edasilükkamist seni, kuni see muutub vajalikuks. See on ohutu ja tõenduspõhine strateegia.
- Kui tihti tuleb arsti juurde minna?
Alguses 3-6 kuu tagant, hiljem sõltuvalt haiguse kulust. Oluline on mitte vahele jätta kontrollvisiite.
- Kas see lähenemine on minu vanuses ohutu?
Uuringud on näidanud, et patsientidel on aktiivne jälgimine sama ohutu kui kohene ravi esimese 10-15 aasta jooksul.
Lisaküsimuste või murede korral võtke ühendust oma raviarstiga või meie õde-koordinaatoriga:
Telefon: +372 5331 9462 (tööpäeviti 13:00-15:00)
E-post: uroloogia@kliinikum.ee
Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakond
2025