Alajäsemete arterite angiograafia

Angiograafia on röntgenkiirguse abil tehtav veresoonte uuring, kus kasutatakse joodi sisaldavat kontrastainet.
Alajäsemete arterite angiograafia näidustuseks on arterite seisundi hindamine, ateroskleroosist tingitud veresoonte ahenemise diagnoosimine ja ravi, arterisiseste trombide diagnoosimine ja ravi.

Uuringueelsel päeval

  • Te tulete haiglasse vähemalt 24 tunniks.
  • Teile tehakse vajalikud uuringud: vereanalüüsid, vererõhu mõõtmine, EKG, vajadusel kopsu röntgenpilt, paigaldatakse veenikanüül.
  • NB! Teavitage õde/arsti kui Teil esineb allergiat kontrastainele (joodile).
  • Võite tavapäraselt süüa, juua.
  • Informeerige oma raviarsti, kui võtate retseptiga väljakirjutatud verd vedeldavaid ravimeid.
  • Kui Te kasutate igapäevaselt aspiriini (nn „südameaspiriini“), siis ärge katkestage selle võtmist enne veresoontekirurgilisi protseduure.

Uuringupäeva hommikul

  • Ärge sööge ega jooge. Vähese veega võite võtta arsti poolt määratud ravimid, mida õde Teile annab. Vajadusel küsige lisaks valuvaigistit.
  • Käige duši all.
  • Teil raseeritakse protseduuri (kubeme) piirkond ihukarvadest. Ise raseerida ei tohi!
  • Uuringule viiakse Teid voodiga, Te olete ilma aluspesuta, kaetud tekiga.

Uuringu ajal

  • Olete ärkvel ja lamate uuringulaual.
  • Õde ühendab Teid monitoriga, mille kaudu jälgitakse Teie südametööd.
  • Uuringupiirkond desinfitseeritakse, kaetakse steriilsete linaga ja tuimastatakse. Uuringu ajal Te valu ei tunne, säilib puutetundlikkus.
  • Arst viib punktsiooni või väikese lõike abil reiearterisse peenikese elastse plastiktoru, mille kaudu süstitakse kontrastainet ja samaaegselt tehakse röntgenpildid.
  • Vajadusel teostatakse raviprotseduure, nt laiendatakse ahenenud veresooni väikese veresoonesisese ballooniga ja paigaldatakse veresoone läbimõõtu hoidev metallvõrk ehk stent.
  • Kontrastaine süstimise ajal võite tunda kehas soojatunnet.
  • Uuringu ajal tekkivatest enesetunde muutustest teavitage arsti.
  • Verejooksu ennetamiseks asetatakse punktsioonikohale raskus. Kui pikalt, selle määrab arst.
  • Uuring kestab ca 30 min, vajadusel veresoone stentimine lisaks 1-3 tundi.

Peale uuringut

  • Verejooksu ennetamiseks peab lamama selili vastavalt arsti korraldatud ajale 1-6 h (ei tohi keerata küljele, tulla istuma, kõverdada punkteeritud jalga).
  • Punktsioonikohast raskuse eemaldamise järgselt peate lamama lisaks veel 1 h.
  • Voodist ei tohi tõusta ka tualetis käimiseks, vajadusel kasutage uriinipudelit või siibrit.
  • Õde kontrollib korduvalt Teie punktsioonipiirkonda, vajadusel ka elulisi näitajaid.
  • Kasutage kutsunginuppu kohe, kui vajate abi, tunnete end halvasti või tekib verejooks.
  • Teile tuuakse süüa ja juua (kontrastainega uuringu järgselt on oluline juua vedelikku). Vajadusel tehakse Teile tilkinfusiooni.
  • Samal päeval on soovitav vähem liikuda (ainult palati/osakonna piires).
  • Punktsioonikoha sidumine/hooldamine tehakse järgmisel päeval, kodus võib järgmisel päeval plaastri eemaldada.
  • Teile võidakse määrata verd vedeldavaid ravimeid, mida peab kasutama vastavalt arsti korraldusele. Pingutust nõudvatest tegevustest hoiduge 7 päeva pärast uuringut.

Võimalikud tüsistused

  • Verejooks või verevalum kateetri sisseviimise kohal
  • Allergiline reaktsioon kontrastainele (joodile)
  • Arteri seina vigastus
  • Infektsioon
  • Neerupuudulikkuse süvenemine (kontrastaine tõttu)
  • Südame löögisageduse või vererõhu oluline langus
  • Hingamisraskused
  • Trombi tekke oht veresoontes
  • Õhkemboolia

Pöörduge erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kui Teil tekib punktsioonikohas moodustis, verejooks või tugev valu.

Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurgia osakond
2025