Patsiendiinfo / / / Alkoholitarvitamise häire

Alkohol on kujunenud peaaegu lahutamatuks osaks meie elust. Sageli alahinnatakse oma tarvitatavaid alkoholikoguseid. Selleks et hinnata, kui palju ja kuidas Teie või Teie lähedane alkoholi tarvitab, on tarvis teada, mis on alkoholiühik ja millised on riskipiirid.

Mis on alkoholiühik ja kuidas seda arvutatakse?

Alkoholiühik on 10 grammi puhast ehk absoluutset alkoholi. Alkoholiühikute hulga arvutamiseks tuleb joogi kogus liitrites korrutada joogi kangusega ning tulemus omakorda korrutada alkoholi erikaaluga0,789: alkoholiühikute hulk = kogus (liitrit) x kangus (%) x 0,789

Millised on riskipiirid?

Oluline on meeles pidada, et tervisele täiesti ohutuid alkoholikoguseid ei ole olemas. Siiski on olemas teatud riskipiirid ehk alkoholikogused ja tarvitamise sagedused, mida ületades kaasnevad tervisele suuremad riskid. Risk tervise kahjustamiseks ei ole kõrge, kui kinni pidada järgmistest punktidest:

  • igasse nädalasse peab jääma vähemalt kolm täielikult alkoholivaba päeva.
  • Mehed ei tohi juua üle nelja ning naised üle kahe alkoholiühiku päevas.
  • Päevaseid koguseid ei tohi pikema aja vältel nii-öelda tallele panna, et need siis hiljem korraga ära juua.

Millised võivad olla pikaajalise alkoholitarvitamise mõjud tervisele?

Füüsiline tervis:

  • kõrgvererõhutõbi, südame rütmihäired, südameinfarkt;
  • insult;
  • maksapõletik, maksatsirroos;
  • kõhunäärmepõletik;
  • diabeet;
  • mao- ja söögitorupõletik;
  • suuõõne-, neelu-, kõri-, söögitoru-, maksa-, kõhunäärme- ja rinnavähk;
  • viljatus;
  • impotentsus.

Vaimne tervis:

  • alkoholisõltuvus;
  • depressioon;
  • ärevushäire;
  • toitumishäired;
  • unehäired;
  • mäluhäired;
  • teiste ainete kuritarvitamine.

Kuidas on alkoholi liigtarvitamist võimalik avastada?

Alkoholi liigtarvitamise avastamiseks tuleb hinnata, kui sageli ja millistes kogustes alkoholi tavaliselt tarvitatakse. Selleks on võimalik pidada nö alkopäevikut või läbi viia AUDIT test. Viimane koosneb 10 küsimusest, mis on seotud alkoholitarvitamise sageduse ja tarbitavate kogustega, võimaliku alkoholi kuritarvitamise ja sõltuvusega ning alkoholitarvitamisest tulenevate igapäevaelu probleemidega.

Kuidas alkoholitarvitamise häiret ravida?

Alkoholitarvitamist on võimalik lõpetada iseseisvalt, aga kui tarvitamine on kestnud juba pikemat aega, on seda ohutum teha tervishoiutöötaja abiga, kuna liiga järsult joomist lõpetades võivad tekkida tõsised terviseprobleemid (võõrutusseisund). Kerge alkoholisõltuvuse ravi võib teostada perearst, kuid mõõduka ja raske sõltuvuse või kaasuvate vaimse tervise häirete korral teostatakse ravi psühhiaatrilises eriarstiabis.Ravieesmärkideks võivad olla:

  1. Täielik kainus ehk abstinents on alkoholsõltuvuse puhul tungivalt soovituslik. Täielik kainus peaks olema eesmärgiks ka siis, kui lisaks alkoholi liigtarvitamisele on diagnoositud mõni teine vaimse tervise häire või füüsiline haigus. Vahe-eesmärgiks võib endale seada alkoholitarvitamise sageduse või koguste vähendamise. Täielik kainus on soovituslik siis, kui:
    • Te püüate alkoholi tarvitamist vähendada, aga Te ei suuda püsida eesmärgiks seatud koguste piirides.
    • Teil on varasemalt diagnoositud alkoholisõltuvus.
    • Teil on vaimse tervise häire või raske kehaline haigus, mille teket soodustab või raskendab alkoholi tarvitamine.
    • Te võtate ravimeid, millel võib olla koos toime alkoholiga.
    • Te olete rase või soovite rasestuda.
  2. Alkoholitarvitamise sageduse või koguste vähendamine. Selle eesmärgi võib seada endale inimene, kellel on kerge alkoholisõltuvus ja kellel ei ole mõnda muud vaimse tervise häiret ega raskeid kehalisi haigusi.

Mis on alkoholi võõrutusseisund?

Alkoholi võõrutusseisund tekib alkoholitarvitamise järsul lõpetamisel. Alkoholi võõrutusseisundi sümptomid tekivad alkoholist sõltuvuses oleval inimesel umbes 24–48 tundi pärast viimase koguse alkoholi tarvitamist ning nähud võivad kesta 5 kuni 7 päeva. Alkoholi võõrutusseisundi sümptomid hõlmavad muuhulgas ärevust, värinaid, peavalu, rahutust, unehäireid, iiveldust, oksendamist, higistamist, südamepekslemist ning raskematel juhtudel krampe ja deliiriumit ehk segasusseisundit.

Milline on tagasilanguse oht?

Tagasilangus tähendab naasmist alkoholi tarvitamise juurde pärast täieliku kainuse perioodi või naasmist rohke alkoholi tarvitamise juurde pärast mõõdukat alkoholitarvitamist. Tagasilangust tuleb vaadata kui ajutist etappi teel tervenemiseni, mitte aga kui läbikukkumist. Tagasilanguse oht on suur esimesel 6–12 kuul. Eduka ravi võtmeks on järjekindlus. Oluline on tagasilangustest õppida: mis läks valesti ja mida ma saan järgmine kord teisiti teha?Tagasilanguse riski mõjutavad mitmed tegurid: stress, konfliktid lähedastega, unehäired, krooniline valu, joomistung, kaasuvad vaimse tervise häired (depressioon, ärevus), sotsiaalsed üritused, toetavavõrgustiku puudumine, motivatsiooni puudumine jms. Tagasilanguse ohule viitab esimeste seatud eesmärkide mittesaavutamine. Tagasilanguse korral on oluline ravi jätkata. Koheselt tuleks ühendust võtta oma arsti, õe või mõne lähedasega, kes Teid toetab.

Millised ravimeetodid aitavad vältida tagasilangust?

  1. Psühhosotsiaalse d sekkumised on motiveeriv intervjueerimine, kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia, kaaslaste toetusgrupid, juhtumikorraldus.
  2. Ravimid, mis aitavad vähendada alkoholitarvitamist. On olemas ravimid (nt disulfiraam), mille kasutamisel on alkoholi tarvitamine täielikult keelatud ja koostoimes alkoholiga tekivad tõsiseid tervisehäireid, näiteks peavalu, iiveldus, nõrkus, nägemishäired, südamepekslemine, higistamine, hingamisraskused, ärevuse tõus. Lisaks kasutatakse ka ravimeid (nt naltreksoon, nalmefeen), mis vähendavad alkoholi tarvitamisest saadavaid meeldivaid aistinguid ja tungi tarvitada alkoholi.

Kuidas ennast ise aidata?

Selgitage välja oma alkoholi tarvitamise harjumused. Selleks pidage päevikut ja kirjutage üles, kui palju Te joote. Olge enda vastu aus! Kirjutage üles: kuupäev, kellaaeg, kus ja kellega koos Te jõite, mida tegite, kui palju maksis alkohol, kui palju ja kui kanget alkoholi tarvitasite.Pange tähele, millistes situatsioonides Te kipute alkoholi tarvitama. Kui see on midagi harjumus pärast, siis mõelge, kas ja kuidas saate seda harjumust muuta. Oluline on muuta oma joomisharjumusi!Tagasilanguse ennetamiseks mõelge rasketele olukordadele: mis need võivad olla? Kuidas nende olukordadega toime tulla nii, et tagasilangust ei tekiks? Lisaks pange tähele väikseid muutusi, kui Te ei ole alkoholi pikalt tarvitanud:

  • Te magate paremini
  • Te näete parem välja
  • Vähenevad peavalud ja seedeprobleemid
  • Teie tähelepanu võime paraneb
  • Teie suhted lähedastega paranevad
  • Te säästate raha
  • Teie töövõime paraneb
  • Uhkustunne saavutatu üle

Kuidas toetada oma lähedast, kellel on alkoholitarvitamise häire?

  • Ärge pakkuge ega ostke talle alkoholi.
  • Ärge andke talle raha alkoholi ostmiseks.
  • Ärge tarvitage alkoholi tema juuresolekul.
  • Kui tal läheb paremini, siis julgustage teda ja tunnustage tema edu.
  • Ärge keskenduge negatiivsele, osake näha edusamme.
  • Olge oma lähedasega kannatlik– alkoholitarvitamise häire ravi võtab aega.
  • Hoolige oma lähedasest, kuid ärge tehke tema eest midagi ära. Alkoholitarvitamise häirega inimene vastutab ise oma haiguse ja ravi eest, Teie saate teda selles vaid toetada.
  • Kui olete kurnatud, stressis või tunnete süüd, viha ja ärevust, võib tegemist olla kaassõltuvusega. Abi saamiseks pöörduge mõne vaimse tervise spetsialisti poole.

Kasutatud ja soovitatav kirjandus

Joost, U., Paapsi, K., Kriipsalu, I. 2015. Alkoholitarvitamise häire. Infomaterjal patsientidele ja nende lähedastele
Spada, M. 2008. Võit alkoholiprobleemi üle. Kirjastus Tänapäev
Rotgers, F. jt. 2005. Vastutustundlik alkoholitarvitamine. Kirjastus Ersen
Kohava, P. 2012. Alkoholisõltuvus. Kirjastus MedicinaLaye, K. 2011. Positiivne alkoholi joomine. Kirjastus Mekaks OÜ
Plattor, C. Armastades sõltlast. 10 esmast nõuannet sõltlast armastavale inimesele
Mellody, P. 2007. Kaassõltuvus. Kirjastus Väike Vanker.
www.alkoinfo.ee
http://noored.alkoinfo.ee
Anonüümsed Alkohoolikud: http://aaestonia.com
Eesti Karskusliit: http://ave.ee
Kainem ja tervem Eesti: http://www.tai.ee/et/kainem-ja-tervem-eesti

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik
Raja 31, Tartu
Valvearst: 731 8764
Registratuur: 731 9100 

Koostajad: psühhiaatriakliiniku ambulatoorse osakonna õed Birgit Prakson ja Tiiu Tali2017