Allergeenspetsiifiline immuunravi

Mis on allergeenspetsiifiline immuunravi?

Allergeenspetsiifiline immuunravi (Subcutaneous immunotherapy – SCIT) on haigust põhjustava allergeeni või allergeenide segu süstimine patsiendile väga väikestes, kuid järk-järgult suurenevates doosides, et vähendada tundlikkust haigust esilekutsuva allergeeni suhtes. Immuunravi on enamasti ohutu ja hästi talutav ning kõrvaltoimeid esineb harva. Väga oluline on immuunravi ajakava täpne järgimine, sest sellest sõltub ravi efektiivsus. Tegemist on pikaajalise ja aeganõudva raviga.

Kuidas tehakse allergeenspetsiifilist immuunravi?

Immuunravi koosneb alustusravist ja säilitusravist. Ravi alustatakse väga väikese annusega, mis süstitakse patsiendile nahaalusi, õlavarre piirkonda. Annust suurendatakse järk-järgult nädalaste intervallidega kuni kõrgeima säilitusravi annuseni. Annust tõstetakse, kui eelnev doos on olnud hästi talutav. Doosi suurendamise kiirus sõltub kõrvaltoimete olemasolust. Kui on jõutud vajaliku talutava säilitusravi annuseni, siis pikendatakse süstide intervalli 4−6 nädalani ja algab säilitusravi, mis kestab 3−5 aastat.

Näidustused allergeenspetsiifiliseks immuunraviks

  • Allergiline nohu (aastaringne ja hooajaline).
  • Allergiline silmapõletik.
  • Allergiline astma.
  • Ülitundlikkus putukamürkidele (varem esinenud raske süsteemne reaktsioon).

Enne immuunravi kontrollitakse, et:

  • patsiendil pole ägedat haigestumist (palavikku, põletikku),
  • patsiendi allergiavaevused pole viimase nädala jooksul märgatavalt ägenenud,
  • eelmise süsti järel ei tekkinud olulisi paikseid kõrvaltoimeid (punetus, sügelus või reaktsioon süstekohal) või üldiseid kõrvaltoimeid (allergiline reaktsioon: nohu, astmahoog jne),
  • patsienti eelneva süsti taluvuse suhtes. Iga süstimise järel jälgitakse patsienti vähemalt 30 minuti jooksul ja märgitakse ravilehele andmed lokaalse reaktsiooni ning üldseisundi kohta.

Võimalikud ohud süstimise järgselt

  • Väsimus, millele tuleb pöörata tähelepanu eelkõige autojuhtimisel või mehhanismidega töötamisel.
  • Tundlikul patsiendil võivad süstimisele järgneda allergilised reaktsioonid, mis ilmnevad 30 minuti jooksul pärast süstimist.

Süstepäevadel vältida:

  • füüsilist koormust,
  • kuuma dušši, vannis ja saunas käimist,
  • kokkupuudet allergia sümptomeid tekitavate allergeenidega,
  • alkoholi tarvitamist.

Lisainfo

  • Haigestumise ehk infektsiooni korral (viirus, põletik, palavik) immuunravi süste ei tehta. Patsient peab olema tervenenud ja palaviku vaba vähemalt 7 päeva enne immuunravi süsti.
  • Raseduse ja imetamise ajal on soovitatav immuunravi alustamisest hoiduda. Juba alustatud ravi jätkamise osas tuleb raviarstiga konsulteerida.
  • Vaktsineerida võib kui viimasest immuunravi süstist on möödunud vähemalt 7 päeva ja kui süstekoha lokaalne/süsteemne reaktsioon on vaibunud. 
  • Uue immuunravi süsti võib teha kui vaktsineerimisega kaasnevad reaktsioonid on täielikult kadunud ning vaktsineerimisest on möödunud vähemalt 14 päeva.

Võimalikud kõrvaltoimed

  • Vahel tekivad lokaalsed kõrvaltoimed, nagu punetus või sügelus süstekohas, siis on abi külmakompressist.
  • Harva tekib tugev lokaalne reaktsioon, turse süstekohal läbimõõduga üle 12 cm (konsulteerige arstiga). Lokaalsele reaktsioonile võib määrida steroidi sisaldavat kreemi.
  • Harva võib tekkida mõõdukas süsteemne reaktsioon (silmade, naha sügelus, aevastusatakid, nohu, köha, astmahoog, nõgestõve lööve). Sellisel juhul on abi arsti poolt soovitatud/väljakirjutatud allergiaravimi manustamisest.
  • Väga harva võivad tekkida raskemad allergilised reaktsioonid (hingamisraskus, pearinglus, iiveldus, lööve üle kogu keha), mis vajavad kiiret arstiabi. Eelpool nimetatud sümptomid tekivad 30 minuti jooksul pärast süstimist. Seetõttu on väga tähtis olla 30 minutit pärast süstimist haiglas õe või arsti järelevalve all.
  • Väga harva võivad eelnimetatud reaktsioonid tekkida hiljem, kuni 3 ööpäeva jooksul. Siis tuleb kohe võtta allergiaravimit, helistada kiirabisse või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda!
  • Üksikjuhtudel võib esineda tugev süsteemne reaktsioon kuni anafülaktilise šokini.

Raskete kõrvaltoimete ohu tõttu peab Teil olema kaasas allergiavastane tablett, astmahoo ravim ja tundlikul allergikul ühekordseks kasutamiseks adrenaliini autoinjektor.

Küsimuste korral ning lisainfo saamiseks pöörduge palun oma raviarsti või õe poole.

Koostajad: sisearst-allergoloog dr Mare Pauklin ja sisekliiniku õde Reelika Maat

01/2021