ASTMA on krooniline põletikuline alumiste hingamisteede haigus, millega kaasneb bronhide ahenemine.Bronhide ahenemine tekib, sest:

  • bronhide seintes olevad lihased tõmbuvad kokku (spasm),
  • bronhide valendikku vooderdaval limaskestal tekib turse,
  • bronhides suureneb limaeritus.

Põletiku tõttu tekib hingamisteedes õhu liikumise takistus (eriti väljahingamisel) ja sellest tulenevad astmale iseloomulikud haigusnähud:

  • kuiv köha,
  • vilisev hingamine,
  • pingetunne rinnus,
  • hingamisraskus.

Sageli ilmnevad astmanähud öösel või varahommikul, füüsilisel pingutusel. Astma raskusaste võib varieeruda vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast kuni igapäevaste sümptomiteni.

Astma ei ole nakkav. Miks mõnel inimesel astma tekib, ei ole päris selge, kuid oma osa on pärilikul eelsoodumusel ja keskkonnateguritel.

Astmahoogu vallandavad tegurid

  • Allergeenid: loomad, tolmulestad, õietolmud, hallitus, toit
  • Viirushaigused, ravimid (nt aspiriin)
  • Füüsiline koormus
  • Õhu saastatus: tubakasuits, aerosoolid, liiklussaastatus, lõhnad
  • Emotsioonid, stress
  • Külm, niiske õhk, ilmamuutus

Astma hoogu vallandavad tegurid on igaühel erinevad, neid peab teadma ja oskama vältida. Astma kontrolli all hoidmiseks tuleks vältida vallandavaid faktoreid, kuna see aga pole täielikult võimalik, tuleb kasutada arsti poolt soovitatud ravimeid.

Astma ravimid

  • Põletikuvastased ravimid ehk „püsiravi“ (sissehingatavad hormoonid)mis regulaarsel kasutamisel hoiavad ära astmanähte tekitava hingamisteede põletiku ja turse ning ennetavad uute astmanähtude teket. Nende toime avaldub aegamisi ja neid kasutatakse pidevalt kuid või aastaid, sest ravi katkestamisel tulevad haigusnähud tagasi. Enamasti on püsiravimid pruuni või oranži värvi. Nende doosi võidakse suurendada ägedate hingamisteede haiguste või astma ägenemiste ajal. EI SOBI ASTMAHOO ESMAABIKS!
  • Bronhilõõgastid ehk „hooravi“, mis vähendavad bronhilihaste spasme ja seeläbi leevendavad kiiresti astma ägenemisnähte. Kui füüsiline pingutus tekitab astmanähte, saab seda ennetada eelneva bronhilõõgasti inhaleerimisega. Bronhilõõgasteid on lühi- ja pikatoimelisi. Enamasti on bronhilõõgastid sinist, rohelist või halli värvi. Bronhilõõgastit KANDA ALATI KAASAS astmahoo leevenduseks, kuid pidevaks pikaajaliseks tarvitamiseks EI SOBI.
  • Põletikuvastane ravim kombinatsioonis bronhilõõgastiga.
  • Lisaks eelnimetatutele kasutatakse astmaravis mõnikord tabletiravi, näiteks leukotrieeni retseptorite antagonisti või suukaudu antavat hormooni.
  • Vägaharva on vajalik süstitav bioloogiline ravi.

Ravimite õiget inhaleerimist ehk sissehingamist tuleb õppida, et  ravim jõuaks sihtkohta, st bronhidesse. Eelkooliealistel lastel on vaja ravimi hingamiseks kasutada abivahendeid  – vahemahuteid.

Kui astma on hästi kontrolli all:

  • ei ole vilistavat hingamist, köha ega teisi astmasümptomeid,
  • öine uni ei ole häiritud,
  • vajadus bronhilõõgasti võtmiseks on väga harv või puudub üldse,
  • ei pea puuduma lasteaiast, koolist ja töölt,
  • saab sportida ja olla füüsiliselt aktiivne,
  • ei esine astma ägenemisi või on väga harva.

Kui astma ei ole kontrolli all:

  • köha sageneb, tekivad vilinad hingamisel, väljahingamisel on takistus,
  • tekivad öised ärkamised köha või hingamisraskuse tõttu,
  • väheneb füüsilise koormuse taluvus,
  • bronhilõõgastit tuleb võtta sagedaminivõi selle toime on vähene.

ASTMAHOO ESMAABI

  • Säilitada rahujavõimalusel vältida hoo vallandanud tegurit (nt lahkuda looma juurest, tolmusest kohast).
  • Inhaleerida bronhilõõgastit.
  • Võtta mugav asend, pöörata tähelepanu sügavale ja rahulikule väljahingamisele.
  • Jätkata püsiravi.

Õiget eluviisi ja ravi järgides ei tunne inimene end enamasti haigena, st astma on kontrolli all. Et astma ei ägeneks, on vajalik kasutada astmaravimeid nii, nagu arst on soovitanud ja enda astma jälgimiseks võib kasutada nn „Astma kontrolli testi“. Soodumus astmaks on aga eluaegne ja kokkupuude allergeenidega, õhusaastusega võib haiguse uuesti vallandada!

  • Seepärast peab kodus olema puhas ja värske õhk, seal ei tohi suitsetada ja võimalusel vähendada kokkupuudet allergeenidega.
  • Mitte valida elukutset, kus puututakse kokku kemikaalide, loomade või mitmesuguste tolmudega.
  • Liikumine pole astma korral vastunäidustatud, vaid igati vajalik, tuleb vaid leida sobilik spordiala.

INIMENE KELLEL ON ASTMA, VÕIB JÄTKATA NORMAALSET, AKTIIVSET ELU, KUI TA TUNNEB OMA HAIGUST JA HOIAB SEDA KONTROLLI ALL.

Koostaja: dr Tiia Voor, lasteõed Svetlana Vesnuhhova ja Riina Rešetova
2022