Vaxzevria (endine AstraZeneca) COVID-19 vaktsiin
Vaxzevria COVID-19 vaktsiin
Vaxzevria COVID-19 vaktsiini kasutatakse SARS-CoV-2 viiruse põhjustatud COVID-19 ennetamiseks täiskasvanutel. Vaktsiini toimel toodab immuunsüsteem (keha loomulik kaitse) antikehasid ja spetsiaalseid valgeid vereliblesid, mis toimivad viiruse vastu, pakkudes kaitset COVID-19 eest.
Enne vaktsineerimist pidage nõu oma pere- või raviarstiga, kui:
- olete vaktsiini toimeaine või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) suhtes allergiline;
- Teil on kunagi tekkinud tõsine allergiline reaktsioon pärast mis tahes muu vaktsiini süsti või
pärast Vaxzevria manustamist; - olete süstimise ajal kunagi minestanud;
- põete hetkel rasket nakkushaigust kõrge palavikuga (üle 38°C). Kuid Teid võib vaktsineerida
juhul, kui Teil on väike palavik või ülemiste hingamisteede infektsioon, nagu külmetus; - Teil on probleeme verejooksude või verevalumitega või kui võtate antikoagulante (verehüüvete ennetamiseks);
- Teie immuunsüsteem ei toimi korralikult (immuunpuudulikkus) või kui Te võtate
immuunsüsteemi nõrgestavaid ravimeid (suured annused kortikosteroide, immunosupressante või vähiravimeid).
Vaxzevria COVID-19 vaktsiini manustamine
Vaxzevria COVID-19 vaktsiini manustatakse 0,5 ml süstina lihasesse õlavarre piirkonda. Vaktsiini süstimise ajal ja pärast seda jälgib õde Teie seisundit 15 minutit.
Te saate 2 vaktsiinisüsti. Teine süst tehakse 4−12 nädalat pärast esimest süsti. Teile öeldakse, millal peate teiseks süstiks tagasi pöörduma. Kui esimene süst tehakse Vaxzevria COVID-19 vaktsiiniga, siis tehakse teine süst samuti Vaxzevria COVID-19 vaktsiiniga.
Võimalikud kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on enamasti kerged ja mööduvad mõne päevaga. Kui vaktsineerimise järgsed kõrvaltoimed on häirivad, kestavad kauem kui 2-3 päeva või neid ei ole kirjeldatud infolehes, siis võtke ühendust pere- või raviarstiga.
Väga sage (võib tekkida rohkem kuni 1 inimesel 10-st)
- süstekoha tundlikkus, valu, soojustunne, sügelus või verevalum,
- väsimus või halb enesetunne,
- külmavärinad või palavikutunne,
- peavalu,
- iiveldus,
- liigese- või lihasvalu.
Sage (võib tekkida kuni 1 inimesel 10-st)
- turse või punetus süstekohas,
- palavik (>38°C),
- oksendamine või kõhulahtisus.
Aeg-ajalt (võib tekkida kuni 1 inimesel 100-st)
- unisus või pearinglus,
- söögiisu vähenemine,
- lümfisõlmede suurenemine,
- liigne higistamine, nahasügelus või lööve.
Väga harvadel juhtudel on teatatud tromboosi esinemisest koos trombotsütopeeniaga (vereliistakute vähesusest). Võtke ühendust oma pere- või raviarstiga, kui Teil esinevad järgmised sümptomid:
- iseeneslikud või väga väikeste traumade järel tekkivad nahaalused verevalumid,
- iseeneslik või korduv/kestev veritsus,
- ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne,
- püsiv kõhuvalu.
Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.
Pöörduge erakorralise meditsiini osakonda või kutsuge kiirabi, kui Teil tekib mõni järgmistest ägeda allergilise reaktsiooni sümptomitest:
- südame löögisageduse muutus,
- vilisev hingamine, õhupuudus,
- huulte, näo või kurgu turse,
- nõgestõbi või lööve,
- hingeldus, valu rindkeres, jalgade turse või püsiv kõhuvalu,
- tugevad või püsivad peavalud või ähmane nägemine,
- erinevas nahapiirkonnas verevalumid või täpid.
