Eesnäärmevähk

Eesnäärmevähk on pahaloomuline kasvaja, mis areneb eesnäärmekoes. Eesnääre on meeste näärmelis-lihaseline organ, mis asub kusepõie all ja ümbritseb kusiti algusosa ning toodab osa seemnevedelikust.

Eesnäärmevähi korral hakkavad eesnäärme rakud ebanormaalselt ja kontrollimatult paljunema, moodustades kasvaja. Haigus tekib esmalt eesnäärmes lokaalselt, kuid võib haiguse progresseerumisel levida (metastaseeruda) teistesse elunditesse, kõige sagedamini luudesse ja lümfisõlmedesse.

Tavaliselt areneb eesnäärmevähk aeglaselt ja võib pikka aega olla sümptomiteta. Sageli tekivad urineerimishäired alles siis, kui kasvaja hakkab mõjutama kusitit või kusepõiekaela. Haiguse kulg ja prognoos sõltuvad kasvaja tüübist, staadiumist ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist.

Kõige sagedamini esineb adenokartsinoomi, mis on kõige levinum eesnäärmevähi vorm (üle 95% juhtudest).

Väga harva esineb neuroendokriinseid kasvajaid (umbes 1% või vähem) ja sarkoome (alla 1%).

Levinumad sümptomid

Varajases staadiumis võivad sümptomid puududa või olla mittespetsiifilised.

  • Nõrk või aeglane uriinijuga
  • Urineerimise sagenemine, eriti öösel (noktuuria)
  • Raskendatud urineerimise alustamine
  • Valu või põletustunne urineerimisel
  • Veri uriinis või seemnevedelikus
  • Valu vaagnapiirkonnas või alaseljas
  • Luuvalu metastaaside korral
  • Väsimus ja kaalulangus kaugelearenenud haiguse korral

Etioloogia, riskifaktorid ja ennetus

Eesnäärmevähi täpne tekkepõhjus ei ole täielikult teada, kuid riskiteguriteks on:

  • Vanus üle 50 eluaasta
  • Perekondlik esinemine ja geneetiline eelsoodumus
  • Teatud geneetilised mutatsioonid (nt BRCA1 ja BRCA2; esinevad hinnanguliselt umbes 1–2% meestest)
  • Hormonaalsed tegurid (nt vananemisega seotud hormonaalsed muutused)
  • Rasvarikas toit ja vähene köögiviljade tarbimine
  • Ülekaal ja vähene kehaline aktiivsus
  • Kroonilised eesnäärme põletikud

Ennetamine hõlmab tervislikku toitumist, regulaarset liikumist ja riskirühma kuuluvatel meestel regulaarseid tervisekontrolle ning PSA analüüsi.

Diagnoosimine

Diagnoosimiseks kasutatakse järgmisi meetodeid:

  • PSA vereanalüüs
  • Digitaalne rektaalne läbivaatus (DRE)
  • Transrektaalne ultraheliuuring (TRUS)
  • Biopsia – diagnoosi kinnitamiseks
  • Gleasoni skaala – kasvaja agressiivsuse hindamiseks

Kasvaja leviku hindamiseks kasutatakse:

  • Magnetresonantstomograafiat (MRI)
  • Kompuutertomograafiat (KT)
  • Vajadusel PSMA-PET uuringut

Uuringute põhjal määratakse kasvaja staadium ja tehakse raviplaan.

Ravi

Ravi sõltub haiguse staadiumist ja võib hõlmata:

Kirurgiline ravi – eesnäärme eemaldamine vajadusel koos lähedalasuvate lümfisõlmedega
Kiiritusravi – kasvajakoele suunatud kiirgus
Hormoonravi – testosterooni taseme vähendamine või selle toime blokeerimine
Keemiaravi – kasutatakse peamiselt metastaatilise haiguse korral
Immuunravi – kasutatakse harva kaugelearenenud haiguse korral
Sihtmärkravi – geneetiliste muutuste vastu suunatud ravimid, mida kasutatakse valitud juhtudel

Mõnel juhul kasutatakse aktiivset jälgimist aeglaselt kulgeva haiguse korral

Jälgimine

Pärast ravi vajab patsient regulaarset jälgimist, mis hõlmab: PSA taseme määramist, arstlikku läbivaatust, vajadusel pildiuuringuid.

Eesnäärmevähk on sage pahaloomuline kasvaja meestel, kuid varajane avastamine ja ravi võimaldavad sageli saavutada hea ravitulemuse ja säilitada elukvaliteeti.

Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026