Elektrokonvulsioonravi (EKR)

Elekterkonvulsioonravi (edaspidi EKR) on psühhiaatriline ravimeetod,  kus elektrivoolu impulsside abil kutsutakse esile konvulsiivne seisund peaajus. See ravimeetod on kasutusel mitmete psüühikahäirete ravis nagu raske depressioon, bipolaarne häire ja teatud kindla sümptomaatikaga psühhoosid. Tegemist on tõhusa, kiire ja ohutu viisiga eelpooltoodud haigusseisundite raviks. EKR ravi koosneb enamasti 6–12st, vajadusel ka enamast raviprotseduurist.

Ettevalmistus EKR protseduuriks

Enne protseduuride alustamist hindab raviarst Teie vaimset ja füüsilist seisundit ja teeb vajadusel täiendavad uuringud (näiteks elektrokardiogramm, laborianalüüsid). Kuna raviprotseduur toimub üldanesteesias,  siis ei tohi enne seda vähemalt 6 tundi süüa ega juua.

Enne ravi informeerige arsti:

  • allergiast ravimite, toiduainete ja teiste ainete suhtes,
  • kaasuvatest haigustest, tarvitatavatest ravimitest,
  • varasematest operatsioonidest ja läbiviidud narkoosidest.

Ravi kulg

Ravi toimub selleks ette nähtud ruumis, kus on olemas vajalikud seadmed EKR protseduuri ja üldanesteesia läbiviimiseks.

Teie käele paigaldatakse veenikanüül, et saaks manustada anesteesiaks vajalikke preparaate ja ravimeid, mis lühiajaliselt tekitavad lihaste lõtvumise.

EKR protseduuri läbiviimiseks pannakse Teie oimukohtadele spetsiaalsed metallplaadikesed Nende kaudu antakse pea piirkonda impulsid, mis mõjutavad ajutegevust. Protseduuri ei ole tunda ja see ei põhjusta valu.

Protseduuri ajal manustatakse nina–suu maski või spetsiaalse hingamisteedesse paigaldatud toru (intubatsioonitoru) kaudu hapnikku.

Protseduuri ajal jälgivad arstid ja anesteesiaõde  monitoride abil vererõhku, südame tööd, hapniku sisaldust veres jm.

Mõni minut peale  protseduuri üldnarkoos lõpetatakse ja Te ärkate. Ärkamise järgselt jälgitakse Teid selleks ette nähtud ruumis, kuni Teie seisund võimaldab lahkuda.

Ravi võimalikud kõrvaltoimed

Nagu iga teise meditsiinilise protseduuri puhul, on ka EKR protseduuril teatud riskid. Te võite protseduuri järgselt tunda segasust, peavalu, iiveldust, valu lihastes ja liigestes. Sellised kõrvaltoimed kaovad tavaliselt mõne tunni möödudes.

Vahetult pärast protseduuri võib esineda raskusi ravi eelsete ja aegsete sündmuste meelde tuletamisel, võib esineda raskusi uue informatsiooni omandamisel ning uute oskuste õppimisel. Mäluhäired võivad esineda ka sündmuste suhtes, mis on toimunud mõni kuu tagasi. Haruharva ulatuvad mäluhäired tagasi sündmusteni, mis leidsid aset aasta-kaks tagasi. Väikesel osal haigetest (1:200) võivad esineda pikemaajalised mäluhäired, mis kestavad kuid või isegi aastaid. Mäluhäired leevenevad oluliselt esimeste ravijärgsete nädalate vältel. Mõned mälulüngad vahetult EKR-le eelnenud ajavahemiku kohta võivad jääda.

Harva võivad esineda kõrvaltoimed nagu allergiline reaktsioon ravimitele, oksendamine narkoosi ajal, veenikanüülist arenev veenipõletik, vererõhu tõus, südame rütmihäired, püsiv teadvushäire. Kanüüli panekust veeni võivad tekkida nahale hematoomid (sinised laigud).

Väga harva on täheldatud iseeneslikke konvulsioone raviseansside vaheaegadel või vahetult peale ravi.

Ravijärgne periood

Kuna narkoosi läbiviimiseks kasutatavad ravimid mõjutavad reaktsioonikiirust, ei tohi Te 24 tunni vältel juhtida mootorsõidukit ega töötada ohtlike mehanismidega. Kui käite EKR protseduuril ambulatoorselt, siis haiglast lahkudes võiks kaasas olla saatja. Edasised raviotsused tehakse koos raviarstiga.

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik
05/2023