Emakakaela konisatsioon

Emakakaela konisatsioon on kirurgiline uuringu- ja ravimeetod, mille käigus eemaldatakse emakakaelast koonusekujuline koetükk. Protseduuri tehakse juhul, kui uuringutel on leitud ebatüüpilised ehk muutunud epiteelirakud, millest võib suurema tõenäosusega areneda emakakaelavähk. Enamasti on rakumuutuste põhjuseks inimese papilloomiviirus (HPV), eriti kõrgema riskiga viiruse tüübid.

Protseduuri eesmärk on:

  • eemaldada emakakaelast vähieelsed muutused,
  • ennetada emakakaelavähi teket,
  • täpsustada diagnoosi histoloogilise uuringu (koeuuringu) abil.

ENNE PROTSEDUURI

Enne protseduuri teostatakse tavaliselt:

  • emakakaela rakutest ehk PAP-test (onkotsütoloogia),
  • HPV analüüs,
  • kolposkoopia (emakakaela vaatlus mikroskoobiga),
  • vajadusel biopsia (väikese koetüki võtmine kahjustunud piirkonnast).

Kui uuringud kinnitavad mõõdukaid või raskeid rakumuutusi (nt HSIL, CIN II–III), eemaldatakse muutunud piirkond konisatsiooni teel.

Enne protseduuri informeerige oma arsti teadaolevatest haigustest ja tarvitatavatest ravimitest, oma tervislikust seisundist protseduurile tulles ning teadaolevast ülitundlikkusest ravimitele.

PROTSEDUURI KULG

  • Enamasti tehakse konisatsioon lokaalanesteesias (emakakael valutustatakse spetsiaalse süstiga), patsient on protseduuri ajal ärkvel. Sellisel juhul võib protseduuri päeva hommikul süüa ja juua. Soovitatav on võtta umbes 1 tund enne protseduuri valuvaigistit (nt paratsetamool 1 g suu kaudu).
  • Harvem kasutatakse protseduuriks lühiajalist veenisisest sedatsiooni või üldnarkoosi. Sellisel juhul peab enne protseduuri olema 6 tundi söömata ja 2 tundi joomata. Täpsemad juhised antakse protseduurieelsel vastuvõtul.
  • Muutunud koetükk eemaldatakse enamasti elektrinoaga (LEEP-meetod). Harvem kasutatakse skalpelli (külmkonisatsioon).
  • Veritsus suletakse diatermokoagulatsiooni (kõrvetamise) või õmbluste asetamise teel.
  • Vajadusel asetatakse tuppe tampoon, mis eemaldatakse arsti juhiste järgi samal õhtul või järgmisel hommikul kodus.
  • Protseduur kestab tavaliselt 10–20 minutit. Hea enesetunde korral saab koju samal päeval.
  • Eemaldatud kude saadetakse histoloogilisele uuringule. Vastuse saab ligikaudu 2-3 nädala jooksul raviarstilt, kes otsustab edasise jälgimise või ravi.
  • Pärast konisatsiooni on soovitatav vaktsineerida HPV-vastase vaktsiiniga (tasuline teenus).

PÄRAST PROTSEDUURI

Kui kasutati sedatsiooni või üldnarkoosi, ei tohi 24 tunni jooksul juhtida autot ega teha kiiret reageerimist nõudvaid tegevusi.

Esimese 2–4 nädala jooksul võib esineda vähest veritsust ja ebameeldiva lõhnaga voolust.

4–6 nädala jooksul pärast protseduuri:

  • ärge kasutage tupetampoone (ka menstruatsiooni ajal);
  • hoiduge suguelust;
  • vältige raskuste tõstmist (>5–6 kg), tugevat füüsilist pingutust ja kõhukinnisust;
  • ärge käige saunas, vannis ega ujumas.

Järelkontrolliks pöörduge oma naistearsti juurde 6 kuu möödumisel emakakaela konisatsioonist. Siis tehakse uuesti emakakaela analüüsid (HPV test ja PAP-test).

VÕIMALIKUD TÜSISTUSED

  • Veritsus (sagedus ~1:10) võib tekkida 1–2 kuu jooksul. Kõrgema riskiga perioodid on: esimene konisatsioonijärgne ööpäev ja umbes 2 nädalat pärast protseduuri (haavakoorikute irdumise aeg).
    Mõnikord on veritsuse tõttu vajalik hilisem täiendav õmblemine või koaguleerimine.
  • Kui eemaldatud koetükk oli suur, võib tekkida emakakaela puudulikkus, mis võib suurendada raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse riski. Vajadusel saab raseduse ajal paigaldada emakakaelale tugevdava õmbluse. Üldjuhul kulgeb rasedus pärast konisatsiooni siiski normaalselt.
  • Harva võib tekkida emakakaela- või emakapõletik.
  • Naaberorganite (kusejuha, kusepõis, emakas) vigastus on üliharv.

Pöörduge erakorralisse vastuvõttu, kui tekib rohke verejooks, palavik (üle 38°C), tugev alakõhuvalu. Tööajal (E-R 8-18) pöörduge naistenõuandla valvekabinetti ning nädalavahetustel, öösel ja riigipühadel EMOsse.

Koostajad: dr Kristin Jaigma ja dr Pille Soplepmann
2026