Hambatraumad: Hambakrooni ja hambajuure murd. Pehmete kudede vigastus

HAMBAKROONI MURD

Hambakrooni murru korral eemaldub hambakroonist väiksem või suurem osa ja selle tagajärjel võib paljastuda hambanärv.

Tegevus õnnetuskohas

  • Leidke murdunud hambaosa ja asetage see füsioloogilise lahuse, pastöriseeritud piima või sülje sisse.
  • Ärge puhastage hammast piirituse või muu desinfitseeriva lahusega.
  • Pöörduge hambaarsti vastuvõtule. Murdunud hambaosa on sageli võimalik suhu tagasi asetada.

Kui hamba seest veritseb või te näete roosat täppi, võib hambanärv olla avatud ja vajalik on kiireloomuline ravi (hambanärvi katmine ja hamba taastamine). Hammas võib muutuda väga tundlikuks ja hambanärv võib saada pöördumatult kahjustatud, vajalik võib olla juureravi (vt patsiendiinfo: Hamba juureravi).

Järelkontrollid: 2-4 nädalat, 6-8 nädalat, 3 kuud, 6 kuud ja 1 aasta pärast traumat.

HAMBAJUURE MURD

Hambajuure murdu patsient ise ei näe, seda saab hambaarsti vastuvõtul kindlaks teha röntgenülesvõtte abil.

Tegevus õnnetuskohas

  • Hammustage õrnalt salvrätik/marli kahjustunud ülemiste ja alumiste hammaste vahele.
  • Pöörduge hambaarsti vastuvõtule.

Murrujoone asukohast sõltub hamba edasine prognoos ja ravi. Hamba murdunud osa võib olla võimalik lahasega fikseerida. Vajadusel teostatakse hambal juureravi murrujooneni (vt patsiendiinfo: Hamba juureravi).

Järelkontrollid: 2 nädalat, 4 nädalat, 6-8 nädalat, 4 kuud, 6 kuud ja 1 aasta pärast traumat ja seejärel igal järgneval aastal 5 aasta jooksul.

PEHMETE KUDEDE VIGASTUS

Näopiirkonna vigastuste korral võivad kahjustuda pehmed koed (igemed, huuled, nahk). Suu sees või ümbruses võivad olla verevalumid ja haavad, vahel võib murdunud hambaosa liikuda pehmekoe sisse.

Tegevus õnnetuskohas:

  • Säilitage rahu. Kui olete abiandja, rahustage vigastatut.
  • Puhastage marrastused ja haavad ettevaatlikult veega.
  • Peatage veritsus surudes vigastatud piirkonda ettevaatlikult puhta marli või salvrätiga.
  • Suuõõne pehmete kudede vigastused on väga veritsevad ja võivad jätta mulje suuremast vigastusest. Vajadusel pöörduge haavakontrolliks arsti vastuvõtule.
  • Veenduge, et hambad pole viga saanud või oma asendit muutnud. Kontrollige, kas keel on terve. Kui hammas on eemaldunud või murdunud, püüdke see leida. Hoidke kinni ainult hambakroonist (hamba laiem osa).
  • Kui saate veritsuse kontrolli alla ja teised vigastused puuduvad, pöörduge täiendavaks kontrolliks ja edasiste ravisoovituste saamiseks hambaarsti vastuvõtule. Vajadusel kutsutakse Teid järelkontrolli.

NB! Hambaarsti vastuvõtuvälisel ajal pöörduge näo-lõualuudepiirkonna traumadega esmaabi saamiseks erakorralise meditsiini osakonda. Ulatuslike vigastuste puhul kutsuge kiirabi või pöörduge koheselt ise erakorralise meditsiini osakonda.

RAVI PROGNOOS JA VÕIMALIKUD TÜSISTUSED

Sagedasemad tüsistused on hambapulbi nekroos (hambanärvi surm), juuretipu piirkonna põletik, juure sulamine (resorptsioon) või asendumine luukoega (anküloos), hamba värvi või asendi muutus, igeme taandumine. Hamba anküloos lapsepõlves soodustab lõualuu arengu mahajäämust traumapiirkonnas ja hiljem on vajalik ortodontiline/kirurgiline ravi. Kahjuks ei ole alati võimalik oma hammast päästa, kuid õigeaegse ravi korral on ravi edukas. Pöörduge alati hambatrauma järgselt hambaarsti vastuvõtule. Jälgige visiitide järgselt traumeeritud hammast. Pöörduge uuesti hambaarsti vastuvõtule, kui hammas muutub tundlikuks, liikuvamaks, teist värvi (roosakas, kollakas, hallikas) või kui tekib igemepõletik.Hambatrauma ennetamiseks on sportides soovituslik kasutada hambaarsti poolt valmistatud individuaalseid spordikapesid.

HAMBATRAUMA JÄRGNE KODUNE RAVI

  • Hoiduge traumajärgsetel kuudel spordist ja füüsilisest koormusest.
  • Kahe nädala jooksul hoidke menüüs pehmed toidud ning vältige kõvade toitude hammustamist ja mälumist. Soovituslik on mäluda vastassuupoolega.
  • Hoidke suurepärast suuhügieeni: hammaste pesu 2x päevas pehme hambaharja ja fluoriidi sisaldava hambapastaga; tervetel hammastel hambavahede puhastamine hambaniidi ja -vaheharjaga. Halva suuhügieeni tagajärjel tekib igemepõletik ja see halvendab ravi prognoosi.
  • Tagage ettevaatlikult ja hoolikalt traumapiirkonna puhtus. Esimesel nädalal on suuhügieeni protseduurid soovituslik teostada iga söögikorra järgselt.
  • Kui hammastele asetati lahas, puhastage selle ümbrust hambavaheharjade ja hambaniidiga, pöörduge 2-4 nädala jooksul selle eemaldamiseks hambaarsti vastuvõtule.
  • Ärge katsuge traumeeritud piirkonda keele või sõrmega.
  • Loputage suud kloorheksidiini sisaldava suuveega 2x päevas, 1-2 nädala jooksul.
  • Asetage haavale 0,2% kloorheksidiini geeli puhta vatitiku või marlitampooniga 2-3x päevas.
  • Vajadusel võtke valuvaigistit. Täiskasvanu: 400…600 mg ibuprofeeni ja/või 500…1000 mg paratsetamooli iga 6…8 tunni järel (või muu apteegi käsimüügi valuvaigisti). NB! Lastel annuste valik vastavalt kehakaalule.
  • Antibakteriaalne ravi on näidustatud hamba avulsiooni (hamba täielik suust eemaldumine) ja pehmete kudede vigastuste korral.

Seisundi muutumisel või küsimuste korral võtke ühendust enda hambaarsti või raviasutusega!

Koostajad: dr Valeria Hameury, dr Teele Paltsar, dr Marjo Sinijärv ja dr Anna Firsova
06/2023