Hambatraumad: Jäävhamba eemaldumine hambasombust

Avulsiooni korral eemaldub jäävhammas täielikult oma kohalt hambasombust. Eemaldunud hamba koht lõualuus võib jääda tühjaks või täituda verehüübega. Tegemist on kiireloomulist esmaabi vajava seisundiga hambaravis.

Hamba eemaldumise tagajärjel katkeb hamba närvi- ja verevarustus, kahjustada saab hamba kinnituskude ja juurepind.

SAGEDASEMAD AVULSIOONI TEKKEPÕHJUSED

  • Kontakt- ja ekstreemspordialaga tegelemisel saadud trauma (hambatrauma ennetamiseks on sportides soovituslik kasutada individuaalseid spordikapesid).
  • Liikumisvahenditega seotud õnnetusjuhtumid. Eriti rohkelt juhtub õnnetusi jalg- ja tõukeratastega, ruladega, tasakaaluliikuritega.
  • Tahtmatult saadud trauma (kukkumine, libisemine).
  • Tahtlikud traumad (löök).

TEGEVUS ÕNNETUSKOHAS

Suust väljunud jäävhammas tuleb õnnetuspaigalt leida. Hilisemate tüsistuste vältimiseks on vajalik, et hammas saaks suhu tagasi asetatud maksimaalselt 15-30 minuti jooksul pärast traumat.

  1. Rahustage kannatanut. Hinnake vigastuste ulatust ja vajadusel kutsuge kiirabi.
  2. Leidke hammas. Hoidke sõrmedega kinni ainult hamba krooniosast (laiem osa). Ärge katsuge hamba juurepinda! Kui hammas on must, loputage seda ettevaatlikult füsioloogilise lahuse, pastöriseeritud piima või külma veega. Kui neid vedelikke pole läheduses, kasutada hamba puhastamiseks kannatanu sülge. Hammast ei tohi mehaaniliselt või desinfitseeriva vahendiga (sh alkoholiga) puhastada.
  3. Asetage hammas vaatamata võimalikule verejooksule ettevaatlikult oma kohale tagasi.
  4. Hammustage õrnalt salvrätik/marli kahjustunud ülemiste ja alumiste hammaste vahele, et hoida hammast suus õiges asendis.

Kui hamba kohene tagasi asetamine ei ole võimalik või see ei õnnestu, pöörduge kiiresti hambaarsti vastuvõtule. Hammast tuleb seni hoida füsioloogilises lahuses, pastöriseeritud piimas või kannatanu sülje sees (eraldi topsis või hammaste ja põse vahel sülje sees). Hammast ei tohi hoida kuivana ega vee sees, sest nii kahjustuvad hamba juurepinnal olevad rakud.

Kui jõuate vastuvõtule 60 minuti või enama aja möödudes, halvendab see oluliselt raviprognoosi, kuid sõltumata suuvälisest ajast on hamba suhu tagasi asetamine alati vajalik. Hambaarsti vastuvõtuvälisel ajal pöörduge näo-lõualuudepiirkonna traumadega esmaabi saamiseks erakorralise meditsiini osakonda.

NB! Piimahamba traumajärgse välja kukkumise korral ei tohi seda hambasompu tagasi asetada, sest see võib kahjustada luu sees paiknevat jäävhammast.

AVULSIOONI ESMAABI HAMBAARSTI VASTUVÕTUL

Hambaarst teostab patsiendi läbivaatuse, vajalikud radioloogilised uuringud ja kontrollib hamba/hammaste asendit või asetab hamba ise lõualuusse tagasi. Hammas lahastatakse naaberhammaste külge. Vajadusel teostatakse hambal juureravi (vt patsiendiinfo: Hamba juureravi).

TRAUMAJÄRGSED JÄRELKONTROLLID

  • 2 nädala jooksul pärast traumat;
  • 4 nädalat pärast traumat;
  • 6-8 nädalat pärast traumat;
  • 3 kuud pärast trauma;
  • 6 kuud pärast traumat;
  • 1 aasta pärast traumat ja seejärel igal järgneval aastal 5 aasta jooksul.

RAVI PROGNOOS JA VÕIMALIKUD TÜSISTUSED

Avulseerunud hammaste ravi on enamasti edukas. Hamba prognoos sõltub hambajuure arengustaadiumist ja suuvälisest ajast. Sagedasemad tüsistused on hambapulbi nekroos (hambanärvi surm), juure sulamine (resorptsioon) või asendumine luukoega (anküloos), hamba värvi või asendi muutus, igeme taandumine. Kahjuks ei ole alati võimalik oma hammast päästa.

Jälgige visiitide järgselt traumeeritud hammast. Pöörduge uuesti hambaarsti vastuvõtule, kui suhu tagasi asetatud hammas muutub tundlikuks, liikuvamaks, teist värvi (roosakas, kollakas, hallikas) või kui tekib igemepõletik.

HAMBATRAUMA JÄRGNE KODUNE RAVI

  • Hoiduge traumajärgsetel kuudel spordist ja füüsilisest koormusest.
  • Kahe nädala jooksul hoidke menüüs pehmed toidud ning vältige kõvade toitude hammustamist ja mälumist. Soovituslik on mäluda vastassuupoolega.
  • Hoidke suurepärast suuhügieeni: hammaste pesu 2x päevas pehme hambaharja ja fluoriidi sisaldava hambapastaga; tervetel hammastel hambavahede puhastamine hambaniidi ja -vaheharjaga. Halva suuhügieeni tagajärjel tekib igemepõletik ja see halvendab ravi prognoosi.
  • Tagage ettevaatlikult ja hoolikalt traumapiirkonna puhtus. Esimesel nädalal on suuhügieeni protseduurid soovituslik teostada iga söögikorra järgselt.
  • Ärge katsuge traumeeritud piirkonda keele või sõrmega.
  • Loputage suud kloorheksidiini sisaldava suuveega 2x päevas, 1-2 nädala jooksul.
  • Asetage haavale 0,2% kloorheksidiini geeli puhta vatitiku või marlitampooniga 2-3x päevas.
  • Vajadusel võtke valuvaigistit. Täiskasvanu: 400…600 mg ibuprofeeni ja/või 500…1000 mg paratsetamooli iga 6…8 tunni järel (või muu apteegi käsimüügi valuvaigisti). NB! Lastel annuste valik vastavalt kehakaalule.
  • Antibakteriaalne ravi on näidustatud hamba avulsiooni (hamba täielik suust eemaldumine) ja pehmete kudede vigastuste korral.
  • Kontrollige vaktsineeritust teetanuse suhtest. Vajadusel teostada vaktsineerimine.
  • Pöörduge kindlasti järelkontrollidesse, lahas tuleb eemaldada 2-4 nädala pärast.

Seisundi muutumisel või küsimuste korral võtke ühendust enda hambaarsti või raviasutusega!

Koostajad: dr Valeria Hameury, dr Teele Paltsar, dr Marjo Sinijärv ja dr. Anna Firsova
06/2023