Intensiivravideliirium

Intensiivravis viibivatel patsientidel võib lisaks põhihaigusele tekkida deliirium, mis avaldub tavaliselt segasusseisundina.

Deliiriumis inimesed:

ei saa aru, kus nad viibivad ja mis nendega toimub;
võivad rääkida seosetut juttu, näha ja kuulda olematuid asju;
võivad muutuda agressiivseks või käituda kummaliselt;
võivad arvata, et nad on kusagil mujal kui haiglas ja olla mures;
võivad olla väga unised ning siis äkitselt väga ärksad ja rahutud.

Kuidas meie saame aidata?

Tervishoiutöötajad jälgivad patsiendi seisundit ning kasutavad erinevaid hindamis- ja ravimeetodeid, et deliiriumit ennetada, varakult ära tunda ja ravida. Siiski, kui märkate midagi ebatavalist oma lähedase käitumises, teavitage sellest ravimeeskonda, teie tunnete oma lähedast paremini.

Kuidas lähedased saavad aidata?

Tavaliselt taandub deliirium mõne päeva jooksul, kuid sellel ajal saavad lähedased olla patsiendile toeks ning aidata deliiriumil kulgeda kergemalt ja kiiremini.

Järgnevalt jagame soovitusi, kuidas selles ebaharilikus olukorras oma lähedasega rääkida ja mida talle öelda. Kohandage neid oma lähedasele sobivaks ning rääkige oma lähedasega rahulikul ja positiivsel toonil.

Need laused annavad teie lähedasele kindlustunnet ja infot asukoha kohta

Sa oled haiglas ja sind ravitakse intensiivraviosakonnas.
Täna on (nädalapäev) ja kell (kellaaeg). Sa oled siin, sest (ütle põhjus).
Arstid, õed ja mina/meie oleme sinu kõrval.
Siin on sul turvaline. Sa oled heades kätes.
Kõik inimesed, keda sa siin näed või kuuled, hoolitsevad sinu eest.
Kogu pere teab, et sa oled siin, me käime sind vaatamas.
Kodus on kõik korras – me hoolitseme kõige eest.

Need laused aitavad sinu lähedast helide ja kehatunnetuse mõistmisel

Sa võid kuulda helisid, näiteks piiksumist. Kõik need helid on normaalsed ja aitavad arstidel ning õdedel sinu eest hoolitseda.
Sa ei saa veel normaalselt liikuda, sest su keha vajab taastumiseks aega. Võid rahulikult lamada. Ma olen sinuga.
Sa võid tunda, nagu hingaksid läbi kõrre. Ma tean, et see on raske. Proovi hingata aeglasemalt, ma olen sinuga. Toru sinu suus aitab sul hingata.
Palun proovi teha seda, mida arstid ja hooldajad paluvad – see aitab sul ennast paremini tunda.

Need laused aitavad sinu lähedast, kui ta on rahutu

Ma jään sinu juurde, kuni sa tunned end rahulikumalt.
Kõik siin aitavad sind.
Võid tunda ennast rahulikult, ma hoian su kätt.

Mida teha, kui sinu lähedane ei soovi sind näha

Deliiriumiga inimesed tunnevad end tihti ohustatuna või ebamugavalt, elavad justkui oma maailmas ja võivad öelda, et ei soovi Teid näha. Sellisel hetkel võtke aega ja proovige mõista, mis võib teda häirida. Jälgige, kas Teie kohalolu, puudutus või sõnad rahustavad teda. Ta võib olla ka ärev, hirmunud või rahutu, sest tahab Teile midagi öelda.

Kui teda ei õnnestu rahustada ja tunnete, et olete oma piirini jõudmas, siis on sobilik teha paus ja osakonnast lahkuda. Kokkuleppel ravipersonaliga saavad nad Teile pärast helistada ja teada anda, kuidas Teie lähedasel läheb.

Kuidas säilitada oma jõudu?

Deliiriumis inimese toetamine võib olla koormav. Sellel ajal on ka enda eest hoolitsemine väga oluline. Soovitame osakonnas viibimises teha pause ja minna näiteks jalutama või külastada lähedast vaheldumisi koos teiste pereliikmete või sõpradega ning külastada vaid siis, kui olete väljapuhanud, toitunud ja heas toonuses.

Kui Teil on küsimusi või muresid seoses oma lähedasega, pöörduge julgelt ravipersonali poole.

Kassutatud kirjandus: Nydahl, P., Chahdi, M., Debue, A.-S., Deffner, T., Galazzi, A., Gallie, L. La-Calle, G. H., Krotsetis, S., Lewko, A., Lindroth, H., Liu, K., Paulino, M. C., Prigge, A., Boogaard, M., Haken, R. (2024). You are safe here: A flyer with re-orientating messages for families of patients with delirium in the intensive care unit. Nursing in Critical Care, 29, 6, 1276-1279.

Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiointensiivravi osakond
2025