Jalaarterite operatsioonid

Jalaarteri operatsioon on vajalik, kui Teie arterites (jalga verega varustavates veresoontes) on mõni haiguslik seisund põhjustanud olulist verevoolu takistust. See võib tekkida aterosklerootilistest naastudest („lubjatükk“), trombimassidest või trauma tagajärjel. Sõltuvalt Teie seisundist võib verevoolu taastamiseks osutuda vajalikuks üks järgmistest operatsioonidest:

Endarterektoomia ja/või arteri plastika käigus eemaldatakse sulgunud või kitsenenud arterist verevoolu takistavad aterosklerootilised naastud koos trombidega (endarterektoomia) ning taastatakse arter, kasutades vajadusel soone õige laiuse säilitamiseks muust materjalist lappi (arteri plastika).

Šunteerimise käigus juhitakse veri arteri sulgusest lisatoru ehk šundi kaudu mööda. Selleks kasutatakse üldjuhul patsiendi oma nahaaluseid veene või kunstmaterjalist veresoonte proteese. 

Trombektoomia käigus eemaldatakse arteri seest seda ummistavad trombimassid.

Jalaarterite operatsioonid teostatakse enamasti spinaalanesteesias ehk nn „seljasüstiga“, vajadusel ka üldanesteesias.

Operatsioonieelsel päeval

• Teile tehakse vajalikud uuringud: vereanalüüsid, vererõhu mõõtmine, EKG jms.
• Teil palutakse täita ja allkirjastada vajalikud dokumendid (operatsiooniks nõusoleku leht, anesteesiaeelne küsitlusleht).

Operatsioonipäeva hommikul

• Ärge sööge ega jooge (vähese veega võib võtta ravimid, mida määrab anestesioloog).
• Käige duši all.
• Eemaldage lahtised hambaproteesid, kontaktläätsed, käekell ja ehted.
• Teil raseeritakse operatsiooni piirkond karvadest. Ise raseerida ei tohi.
• Haavandite ja gangreeniga piirkondade hoolduse teostab õde.

Peale operatsiooni

• Viibite kuni paar päeva osakonna jälgimispalatis.
• Peale operatsiooni on Teil küljes mitmeid erinevaid meditsiinilisi seadmeid (nt põiekateeter, arteriaalne süsteem vererõhu mõõtmiseks, veenikanüül ravimite manustamiseks, epiduraalsond valu vaigistamiseks).
• Operatsioonipäeval peate Te üldjuhul lamama, püsti tõusta pole lubatud.
• Peale operatsiooni võite haava(de) piirkonnas tunda valu. Teile manustatakse valuvaigisteid.
• Haava(de) piirkonnas võib esineda verevalumeid, mis enamasti kaovad iseenesest. Suuremate hematoomidega tegeleb vajadusel raviarst.
• Spinaalanesteesia ja epiduraalsondi järgselt saate kõndida peale sondi eemaldamist.
• Haiglaravi pikkus sõltub Teie üldseisundist ja haavade paranemisest, otsuse teeb raviarst. Keskmiselt on see 7 päeva.

Kodune enesehooldus

• Haava siduge vajadusel, kui plaaster määrdub või märgub, soovitavalt iga 1-2 päeva järel. Haavahoolduseks vajaminevad vahendid saate osta apteegist (antiseptik, haavaplaaster).
• Haavaniidid või -klambrid eemaldab perearst või -õde 10–14 päeva peale operatsiooni.
• Duši alla võite minna 3.-4. operatsioonijärgsel päeval. Eemaldage haavaplaaster vahetult enne dušši, peske haav voolava vee all ja pange uus haavaplaaster peale. Sauna ja vanni ei tohi minna kahe nädala jooksul või kuni haavade täieliku paranemiseni.
• Operatsioonijärgselt võib jalal esineda turset, mis mõningatel juhtudel võib püsida mitu kuud.
• Vältige umbes 10 päeva üle 5 kg raskuste tõstmist ja haavapiirkonna traumeerimist.
• Füüsiline koormus vastavalt enesetundele.
• Haavavalu korral kasutage arsti poolt soovitatud valuvaigisteid.

Pöörduge perearsti poole järgmistel juhtudel:

• Teil on vaja täpsustada ravimite kasutamise skeemi;
• plaanilisteks sidumiseks ja haavaniitide eemaldamiseks;
• jala verevarustushäirele viitavad kaebused tekivad mingi aja möödudes taas;
• Teil on vajalik konsulteerida või korrigeerida muude haiguste ravi;
• Teil on kahtlus opereeritud piirkonna probleemidele.

Pöörduge erakorralise meditsiini osakonda (EMO) järgmistel juhtudel:

• opereeritud jalg muutub järsku väga külmaks, tugevalt valulikuks ja/või tuimaks;
• operatsioonihaava piirkonnas tekib verejooks;
• operatsioonihaava piirkonnas tekib järsku suur, tihke, (tuksuv) mass;
• operatsioonihaavas tekib põletik (terav punetus, valu, turse, mädaeritus haava piirkonnas).

Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirugia osakond
2025