Jalaarterite trombolüüs

Jalaarterite trombolüüs

Jalaarterite (või varasemalt teostatud šundi) ägeda sulguse tõttu tekkinud verevarustuse häire korral kasutatakse ühe võimaliku ravimeetodina trombolüüsi. Trombolüüsi eesmärgiks on veresoont sulgeva trombimassi lõhustamine (lüüsimine) spetsiaalse ravimiga ning verevoolu taastamine ilma avatud operatsioonita.  Üldjuhul saab seda kasutada alla 2 nädala (harva kuni 4 nädalat) kestnud verevarustuse häire korral.

Jalaarterite trombolüüsiks punkteeritakse enamasti reiearter (a. femoralis) kubeme piirkonnas või mõningatel juhtudel käe arter randmelt või õlavarrelt. Röntgeni kontrolli all viiakse pikk sond ehk kateeter veresoonte kaudu otse ummistunud arteris asuva trombimassi sisse ning alustatakse trombolüütilise aine süstimist. Kateeter jääb arterisse 24−48 tunniks ja selle kaudu manustatakse trombi lõhustavat ainet infusioonipumba abil. 24 tunni möödumisel protseduuri algusest tehakse kontroll-angiograafia ning lõpetatakse protseduur või vajadusel jätkatakse veel 24 tunni jooksul (kokku 48 h).

Trombolüüsi jooksul on veritsuste tekke risk väga kõrge, seetõttu on oluline informeerida raviarsti hiljutiste operatsioonide, verejooksude (nt seedetrakti verejooks), kehvveresuse (aneemia), ajuinsuldi või südameinfarkti, kasvajaliste haiguste, verehaiguste ning kasutatavate verd vedeldavate ravimite osas.

Enne trombolüüsi

  • Ärge sööge ega jooge, vähese veega võib võtta arsti poolt määratud ravimid, mida õde Teile annab. Vajadusel küsige lisaks valuvaigistit.
  • Teil raseeritakse protseduuriks kubeme piirkond karvadest.

Trombolüüs

Trombolüüsi alustatakse ja kateeter paigutatakse veresoonde angiograafia osakonnas, protseduuri teostab arst. Trombolüüsi jätkatakse veresoontekirurgia osakonna jälgimispalatis.

  • Trombolüüsi läbiviimise ajal viibite Te 24−48 tundi jälgimispalatis.
  • Teid ühendatakse kardiomonitoriga, et jälgida Teie südametööd.
  • Trombolüüsi ajal on vajalik lamamisrežiim. Kui vajate abi, pöörduge personali poole.
  • Jalga/kätt, mille arterit on punkteeritud ja viidud sisse trombolüüsiks vajaminev kateeter, ei tohi liigutada ega kõverdada, kuna on risk kateetri arterisse sisenemise koha veritsuseks ja/või kateetri asendi nihkumiseks.
  • Õde kontrollib sagedasti punktsioonipiirkonda.
  • Vajadusel võtab õde Teilt teatud aja järel (6−12 tundi) vereanalüüsi, kontrollimaks vere vedelust.
  • Trombolüüsi ajal võib tugevneda jalavalu. Teile manustatakse arsti poolt määratud valuvaigisteid.
  • Trombolüüsi käigus on vere hüübimine pidurdatud, seetõttu on väga kõrge risk veritsuste tekkeks. Ebatavalise veritsuse märkamisel informeerige koheselt jälgimispalati õde.
  • Süüa-juua saate osakonna jälgimispalatis peale trombolüüsi kateetri paigaldamise protseduuri.

Peale trombolüüsi

  • Trombolüüsi lõpetamiseks tehakse Teile 24 tunni möödumisel angiograafia osakonnas kontroll-angiograafia ja eemaldatakse arterist kateeter. Vajadusel jätkatakse trombolüüsi veel 24 tunni jooksul ning teostatakse täiendav kontroll-angiograafia. Protseduuri eelselt tuleb taas ~6 tundi olla söömata-joomata.
  • Peale protseduuri lõpetamist tuleb lamada selili vastavalt arsti korraldusele 1−6 tundi. Kateetri eemaldamise piirkonda on selleks ajaks paigutatud surve all liivakott (kompressioon arteri punktsioonikoha sulgumiseks).
  • Samal päeval on soovitav vähem liikuda, ainult palati/osakonna piires.
  • Haiglaravil oleku pikkus sõltub Teie üldseisundist ja haava paranemisest, otsuse teeb raviarst. Keskmiselt 3 õõpäeva.
  • Punktsioonikoha sidumine tehakse järgmisel päeval, kodus võib plaastri eemaldada.
  • Peale trombolüüsi määratakse arsti poolt verd vedeldavaid ravimeid, mida peate võtma vastavalt arsti korraldustele.

Võimalikud tüsistused

  • Verejooks või verevalum kateetri sisseviimise kohal.
  • Arteri seina vigastus ja veritsus trombolüüsitavas piirkonnas.
  • Infektsioon.
  • Südame löögisageduse või vererõhu oluline langus.
  • Hingamisraskused.
  • Aju verevalandus.
  • Seedetrakti verejooks.
  • Hüübimishäired.
  • Jala verevarustushäire süvenemine või trombolüüs ei toimi.
  • Muud veritsused või muud ettenägematud tüsistused.

Kutsuge abi kohe, kui enesetunne halveneb, tekib punktsioonikohal suur tuksuv moodustis, verejooks, tugev valu või oluline verejooks/veritsus muus piirkonnas.

Koostas: Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurgia osakond
2025