Jalaarterite (või varasemalt teostatud šundi) ägeda sulguse tõttu tekkinud verevarustuse häire korral kasutatakse ühe võimaliku ravimeetodina trombolüüsi. Trombolüüsi eesmärgiks on veresoont sulgeva trombimassi lõhustamine (lüüsimine) spetsiaalse ravimiga ning verevoolu taastamine ilma avatud operatsioonita.  Üldjuhul saab seda kasutada alla 2 nädala (harva kuni 4 nädalat) kestnud verevarustuse häire korral.

Jalaarterite trombolüüsiks punkteeritakse enamasti reiearter (a. femoralis) kubeme piirkonnas või mõningatel juhtudel käe arter randmelt või õlavarrelt. Röntgeni kontrolli all viiakse pikk sond ehk kateeter veresoonte kaudu otse ummistustunud arteris asuva trombimassi sisse ning alustatakse trombolüütilise aine süstimist. Kateeter jääb arterisse 24−48 tunniks ja selle kaudu manustatakse trombi lõhustavat ainet infusioonipumba abil. 24 tunni möödumisel protseduuri algusest tehakse kontroll-angiograafia ning lõpetatakse protseduur või vajadusel jätkatakse veel 24 tunni jooksul (kokku 48 h).

Trombolüüsi jooksul on veritsuste tekke risk väga kõrge, seetõttu on oluline informeerida raviarsti hiljutiste operatsioonide, verejooksude (nt seedetrakti verejooks), kehvveresuse (aneemia), ajuinsuldi või südameinfarkti, kasvajaliste haiguste, verehaiguste ning kasutatavate verd vedeldavate ravimite osas.

Enne trombolüüsi

  • 6 tundi enne operatsiooni lõpetage tahke toidu ja jäägiga vedelike (piim, keefir, jogurt, viljalihaga mahl) tarbimine. 1 tund enne operatsiooni lõpetage palun selgete vedelike (vesi, viljalihata mahl, gaseerimata spordijoogid, must kohv, tee) tarbimine.
  • Vähese veega võib võtta arsti poolt määratud ravimid, mida õde Teile annab, vajadusel küsige lisaks valuvaigistit.
  • Teil raseeritakse protseduuriks kubeme piirkond karvadest. Ise raseerida ei tohi.
  • Enne protseduurile viimist käige tualetis.
  • Protseduurile viiakse Teid voodiga, Te olete aluspesuta, kaetud tekiga.

Trombolüüsi alustatakse ja kateeter paigutatakse veresoonde angiograafia osakonnas, protseduuri teostab arst. Trombolüüsi jätkatakse veresoontekirurgia osakonna jälgimispalatis.

  • Trombolüüsi läbiviimise ajal viibite 24−48 tundi jälgimispalatis.
  • Teid ühendatakse kardiomonitoriga, et jälgida Teie südametööd.
  • Trombolüüsi ajal on vajalik lamamisrežiim. Kui vajate abi, pöörduge personali poole.
  • Jalga/kätt, mille arterit on punkteeritud ja jalga, kuhu on viidud sisse trombolüüsiks vajaminev kateeter, ei tohi liigutada ega kõverdada, kuna on risk kateetri arterisse sisenemise koha veritsuseks ja/või kateetri asendi nihkumiseks.
  • Õde kontrollib sagedasti punktsioonipiirkonda.
  • Lisaks manustatakse perifeerse veenikanüüli kaudu verehüübimist takistavat ravimit (Heparini).
  • Teatud aja järel (6−12 tundi) võtab õde Teilt vereanalüüsi, kontrollimaks vere vedelust ja hepariini toimet.
  • Trombolüüsi ajal võib tugevneda jalavalu. Teile manustatakse arsti poolt määratud valuvaigisteid.
  • Trombolüüsi käigus on vere hüübimine pidurdatud, seetõttu on väga kõrge risk veritsuste tekkeks. Ebatavalise veritsuse märkamisel informeerige koheselt jälgimispalati õde.
  • Süüa-juua saate osakonna jälgimispalatis peale trombolüüsi kateetri paigaldamise protseduuri.

Peale trombolüüsi

  • Trombolüüsi lõpetamiseks tehakse Teile 24 tunni möödumisel angiograafia osakonnas kontroll-angiograafia ja eemaldatakse arterist kateeter. Vajadusel jätkatakse trombolüüsi veel 24 tunni jooksul ning teostatakse täiendav kontroll-angiograafia. Protseduuri eelselt tuleb taas ~6 tundi olla söömata-joomata.
  • Peale protseduuri lõpetamist tuleb lamada selili vastavalt arsti korraldusele 1−6 tundi. Kateetri eemaldamise piirkonda on selleks ajaks paigutatud surve all liivakott (kompressioon arteri punkstioonikoha sulgumiseks).
  • Samal päeval on soovitav vähem liikuda (ainult palati piirides).
  • Punktsioonikoha sidumine tehakse järgmisel päeval, kodus võib plaastri eemaldada.
  • Peale trombolüüsi määratakse arsti poolt verd vedeldavaid ravimeid,
    mida peate võtma vastavalt arsti korraldustele.
  • Kutsuge abi kohe, kui enesetunne halveneb, märkate
    punktsioonikohast verejooksu või suure tihke massi teket.

Võimalikud tüsistused

  • Verejooks või verevalum kateetri sisseviimise kohal.
  • Arteri seina vigastus ja veritsus trombolüüsitavas piirkonnas.
  • Infektsioon.
  • Südame löögisageduse või vererõhu oluline langus.
  • Hingamisraskused.
  • Aju verevalandus.
  • Seedetrakti verejooks.
  • Hüübimishäired.
  • Jala verevarustushäire süvenemine või trombolüüs ei toimi.
  • Muud veritsused või muud ettenägematud tüsistused.

Pöörduge koheselt erakorralise meditsiini osakonda (EMO) kui Teil tekib punktsioonikohal suur tuksuv moodustis, verejooks, tugev valu või oluline verejooks/veritsus muus piirkonnas.

Koostasid: dr Heli Järve ning õed Maarika Janno ja Auli Kirtsi
12/2020