Jämesoolevähk

Jämesoolevähk (kolorektaalne vähk) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib jämesoole limaskestalt. Enamik juhtudest algab healoomulistest polüüpidest, mis võivad aja jooksul muutuda pahaloomuliseks. Eestis on jämesoolevähi esinemissagedus viimastel aastakümnetel kasvanud.

Sümptomid

Haiguse varases staadiumis võivad sümptomid puududa või olla kerged.

  • Kõhukinnisus või kõhulahtisus (või mõlemad vaheldumisi),
  • kõhuvalu,
  • iiveldus, oksendamine,
  • väsimus, nõrkus,
  • kaalulangus,
  • vereeritus pärasoolest,
  • muutunud väljaheide (nt “jänesepabulad”),
  • pärasoolevalu roojamisel või istumisel,
  • püsiv roojamistung, mis ei too kergendust.

Etioloogia, riskifaktorid

Pärilik taust on tuvastatav ligi 30%-l juhtudest. Kuni 5%-l jämesoolevähi juhtudest on tegemist päriliku vähisündroomi perekonna liikmega. Tuntumad on pärilik mittepolüpoosne kolorektaalne kartsinoom e. Lynchi sündroom ja perekondlik adenomatoosne polüpoos.

  • Polüübid sooles.
  • Dieet. Jämesoolevähi tekkega seostatakse söömisharjumusi, mille puhul toit sisaldab palju loomset rasva ja valku ning vähe taimseid kiudaineid. Haiguse teket soodustab ka rasvumine.
  • Vähene füüsiline koormus
  • Suitsetamine ja alkoholi liigtarbimine
  • Haigused. Põletikulised soolehaigused nagu haavandiline koliit ja Crohni tõbi. Vähi tekke oht on suurem I tüübi diabeedi korral.
  • Vanus. Enamasti tekib jämesoolevähk inimestel vanuses üle 50 aasta, kuid 10% võib kasvaja ilmneda ka nooremas, harva isegi noorukieas.

Ennetus

  • Regulaarne sõeluuring.
  • Tervislik toitumine.
  • Füüsiline aktiivsus.
  • Vältida suitsetamist ja liigset alkoholi tarbimist.

Diagnoosimine

  • Väljaheite peitvere analüüs.
  • Endoskoopilised uuringud.
    • Kolonoskoopia – uuring, mille käigus uuritakse jämesoole sisepinda ja võetakse vajadusel koetükke (biopsia).
    • Rektoskoopia – pärasoole uurimine.
  • Radioloogilised uuringud kasvaja levikuulatuse määramiseks: ultraheli, kompuutertomograafia (KT), magnetresonantstomograafia (MRT), PET-KT.
  • Kasvajast võetud koetüki (biopsia) histoloogiline uurimine kasvaja tüübi ja biomarkerite ning geenimutatsioonide määramiseks.

Ravi

Kolorektaalvähi ravi sõltub: kasvaja suurusest ja levikust (staadium), kasvaja asukohast (jämesool vs pärasool), patsiendi üldisest tervislikust seisundist.

Kasvaja levikuulatus arutatakse läbi onkoloogia konsiiliumis ja selle alusel määratakse patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate erialaarstide koosolek, kus otsustatakse iga pahaloomulise kasvaja raviplaan. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg, keemiaravi arst ja kiiritusravi arst, vajadusel ka muude erialade spetsialistid.

  1. Kirurgiline ravi on peamine ravimeetod lokaalse kolorektaalvähi puhul. Jämesoolevähi korral eemaldatakse tavaliselt kasvaja koos osa soolestiku ning soolekinnistiga. Pärasoolevähi korral võib olla vaja keerulisemat operatsiooni, vahel ka ajutist või püsivat stoomi (kunstlik sooleava kõhul).
  2. Keemiaravi eesmärk enne operatsiooni (neoadjuvantne ravi) on kasvaja vähenemine. Pärast operatsiooni (adjuvantne ravi) on keemiaravi eesmärk vähendada taastekke riski. Kaugelearenenud juhtudel on eesmärgiks haiguse kontrollimine.
  3. Kiiritusravi. Eriti oluline pärasoolevähi puhul mitmes erinevas olukorras:
    • enne operatsiooni (neoadjuvantne ravi) – kasvaja vähendamiseks ja operatsiooni edukuse suurendamiseks;
    • pärast operatsiooni (adjuvantne ravi) – allesjäänud vähirakkude hävitamiseks ja haiguse taastekke riski vähendamiseks;
    • kui operatsioon pole võimalik: kasvaja kasvu pidurdamiseks ning sümptomite leevendamiseks.
    • Sageli kombineeritakse kiiritusravi keemiaraviga (radiokemoteraapia), et suurendada ravi tõhusust. Ravi kestus võib varieeruda ühest nädalast kuni viie nädalani, sõltuvalt ravi eesmärgist ja patsiendi seisundist, mida mõjutavad kaasuvad haigused ning vanus.
  4. Sihtmärkravi ja immunoteraapia vastavate biomarkerite ning mutatsioonide esinemisel kasvajakoes.

Ravijärgne jälgimine

Kõik radikaalselt ravitud jämesoolevähiga haiged käivad 5 aasta jooksul regulaarselt kontrollis. Esimesel kahel aastal kontrollitakse haiget 4 kuu järel, järgneval kahel aastal 6 kuu järel, viimasel aastal üks kord.

Levinud kasvajaga haigetel, kes saavad keemiaravi, teostatakse raviefekti hindamiseks regulaarselt kompuutertomograafilist uuringut ning vereanalüüsis kasvajamarkerite määramist haiguse kulu ja raviefekti hindamiseks.

Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026